/nginx/o/2017/01/30/6295403t1he19f.jpg)
http://38 000 aastat vanad saviplaadid on ühed vanemad Lääne-Euroopast leitud graafilised materjalid, teatasid New Yorki Ülikooli teadlased.
Prantsusmaa koopast leiti tõenäoselt varaseima eurooplaste kunsti näited
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääne-Euraasia vanimateks peetavad graveeringud võimaldavad teadlastel hinnata tolleaegsete inimeste loomust. Graveeritud lubjakivi lahmakad leiti ühest Loode-Prantsusmaa koopast.
«Avastus heidab valgust tolleaegsetele kunsti ja ornamentidega seotud tavadele kogu Euroopas ajal, mil esimesed nüüdisinimesed Lääne ja Põhja poole levisid,» ütles Prantsusmaal Vézère orus toimunud väljakaevamisi juhtinud New Yorki Ülikooli antropoloog Randall White. Ajakirjas Quaternary International avaldatud uuringus keskendutaksegi selles piirkonnas vahemikus 43 000 kuni 33 000 aastat tagasi levinud Aurignaciani kultuurile.
White’i kinnitusel on selle kultuuri kunst justkui aken tollal elanud inimeste mõttemaailma ja ühiskonda, milles nad elasid. Pildil paistavad nimelt tänapäevaste lehmade eellased, muistsed tarvad.
«Pärast Aafrikast saabumist asustasid esimesed nüüdisinimesed Lääne- ja Kesk-Euroopa alad. Kõigilt neilt aladelt leitud graafilised materjalid on küllaltki sarnased, kuigi esineb ka väikesi geograafilisi erisusi,» ütles White. «Need ruumilised jaotused sobituvad hästi geograafiliste mudelitega, mille kohaselt on kunst ja ornamentika regionaalsel, grupi ja ka isiklikul tasemel sotsiaalse identiteedi osa.»
Uuringus välja kaevatud leiukoht Abri Blanchard ja selle väike õde Abri Castanet on juba ammu tuntud kui ühed vanimad varaste inimeste sümboolika leiukohad. Kokku on sealt leitud sadu isiklikke ornamente, sealhulgas loomahambaid, augustatud karpe, vandlit, helmeid, graveeringuid ja ka lubjakivile tehtud maale.