/nginx/o/2016/04/18/5275585t1h6599.png)
/nginx/o/2017/01/30/6294625t1h41f9.jpg)
Uue geeniteraapia abil suudeti kurtide hiirte kuulmine osaliselt taastada.
Uus geeniteraapia võib tulevikus kurtide kuulmise taastada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harvardi ülikooli ja Massachusettsi üldhaigla teadlased suutsid luua meetodi, mille kaudu saadi ligi karvarakkudele. Karvarakud on sisekõrvas asuvad üliõrnad sensorid, mis püüavad heli kinni ning muudavad need neurosignaalideks, mille kaudu suudame kuulda ja tasakaalu säilitada. Nendele rakkudele ligipääsemine on teadlastele aastaid probleeme valmistanud, sest senised meetodid suutsid jõuda vaid üht tüüpi karvarakkudeni.
Nüüd näitavad aga ajakirjas Molecular Therapy avaldamisele tulevad teadustulemused, et nende rakkude ravimine võib kurtide hiirte kuulmise taastada. Lisaks sellele parandas geeniteraapia ka hiirte tasakaalutunnet. Geeniteraapia võti peitus adeno-assotseerunud (AAV) viiruses, millesse lisati muundatud geene. Lihtsustatult öeldes «mässisid» teadlased viiruse väikestesse mullilaadsetesse rakumembraanidesse, mis aitas viirusel paremini keerulisemates paikades asuvate rakkudeni jõuda. Viiruse ja geenide lisamine aitas karvarakke muuta.
Meetodit katsetati hiirte peal, kes ei kuulnud isegi kõige valjemaid helisid. Eksperimendi tulemused näitasid, et kuu pärast ravi hakkas üheksa hiirt kaheteistmest juba plaksutusi kuulma. Plaksutamist kasutatakse kuulmise standardtestina. Neli neist suutsid aga kuulda helisid, mis võrduvad restoranivestluse valjusega.
Ehkki sama meetodi inimestele ülekandmiseks kulub tõenäoliselt aastaid, usuvad töö autorid, et tulevikus võiks geenitehnoloogia aidata taastada nii sündinud kurtide kui ka õnnetuse või muude asjaolude tagajärjel kuulmise kaotanud inimesi. Arvudes tähendab see tohutut hulka, sest ainuüksi USAs kannatab kuulmiskahjustuste käes ligi 30 miljonit inimest ning üks tuhandest beebist sünnib kuulmishäirega.
Edaspidi üritavad teadlased jõuda veelgi suurema hulgani rakkudeni ning üritavad geenitehnoloogiat katsetada ka teiste kuulmiskahjustuste puhul, nende hulgas haiguste juures, mis põhjustavad lisaks kuulmise kaotamisele ka nägemise kaotust.