/nginx/o/2017/01/26/6281841t1h726a.jpg)
Jaapani kosmosealus PROCYON tabas Maa orbiidil olles komeet 67P/Tšurjumov-Gerassimenko pinnal, mida ei suutnud ka komeedil maandunud Rosetta.
Maa orbiidile kinni jäänud pisike uurimisalus tegi ootamatu kosmilise avastuse (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaapani Riikliku Astronoomiaobservatooriumi uurimisalus PROCYON ehitati omal ajal asteroidide uurimiseks, kuid jäi pärast starti 2014. aastal tehniliste rikete tõttu Maa orbiidilt lahkumisega hätta ning on sellest ajast orbiidilt kosmosesse kiiganud. Suure pildi nägemine võimaldab aga viia lõpule selle, millega alustas ajalooline NASA Rosetta missioon.
Nimelt suutis PROCYON kauguselt kinnitada vee olemasolu komeedil 67P/Tšurjumov-Gerassimenko, mida Rosetta komeeti ümbritseva tolmupilve ehk nn koma tõttu lõplikult teha ei suutnud.
«Komeedi vee tootmise kiirus on üks olulisematest näitajatest nende aktiivsuse hindamisel,» ütles Jaapani Riikliku Astronoomiaobservatooriumi teadlane ja ajakirjas Astronomical Journal avaldatud artikli üks autoritest Yoshiharu Shinnaka.
Lisaks võimaldavad vee olemasolu ja selle kogus mõista molekulide koondumise protsessi, mille tagajärjel 67P ja teised teavakehad varases Päikesesüsteemis tekkisid.
Et jaapanlaste satelliit komeeti edukalt vaadelda suutis, on suuresti puhas õnn – tegemist on vaid 65 kilogrammi kaaluva pisisatelliidiga, mis pidi algselt lendama uurima asteroid 2000 DP107'd, kuid jäi tehnilise rikke tagajärjel Maa orbiidile lõksu. Asteroidide uurimiseks mõeldud varustuse tõttu suutis ta aga viia ka distantsilt viia läbi uuringuid, milleks ükski teine hetkek Maa ümber tiirlev satelliit võimeline ei ole.
«Suutsime esmakordselt testida erinevaid komeedi koma mudeleid,» teatas kosmoseagentuur oma pressiteates. See teeb temast ka esimese süvakosmoses toimuvat uuriva mikrosatelliidi.