Teadlane vastab: viis küsimust magamise ja uneteaduse kohta

Foto: Caro / Sorge / Scanpix

Miks me magame? Kuidas und reguleeritakse? Kas meie sisemine ja tegelik kell on tasakaalus? Neile küsimustele vastab portaalis terviseuudised.ee TÜ personaalmeditsiini teadur Ene Reimann.

Avaldame lühikokkuvõtte Reimanni vastustest viiele unega seotud küsimusele. Loe lähemalt portaalist terviseuudised.ee.

Mis on uni ja milleks peab inimene magama?  

Levinumate teooriate kohaselt on und vaja keha paranemiseks, immuun- ja endokriinsüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks, reaktiivsete hapnikuosakeste eemaldamiseks kehast, energia taastamiseks, mälu korrastamiseks. Need kõik on faktorid, mis meid igapäevaselt mõjutavad ja see näitab, et uni on meie elus väga olulisel kohal.

Kuidas und reguleeritakse ja milleks see nii oluline on?

Praeguseks on tuvastatud kaks süsteemi, mis und kontrollivad. Une aja määrab 24-tunnise rütmiga tsirkadiaanne süsteem, mille olulisemateks signaalideks on valgus ja toitumine. Suurem mõistatus on, kuidas meie keha teab, kui palju me magama peame – seda reguleerib tõenäoliselt une homeostaasi süsteem. Selleks, et kehavälised (lisaks valgusele ja toidule võivad meie und mõjutada veel näiteks lõhnad, helid, temperatuur, füüsiline koormus, ravimid) ja -sisesed (näiteks veresuhkru tase, une-ärkveloleku rütm, liigutused, temperatuuriga kohanemine, erksus, hormoonide tootmine) signaalid oleksid kooskõlas ja organism saaks optimaalselt funktsioneerida, on vaja kulutada lisaenergiat. Keskkonnast tulenevad signaalid annavad tõuke muutusteks ja need viiakse kooskõlla kehasiseste signaalidega.

Miks ikkagi inimesed tahavad eri ajal magada?

Üks oluline unerütmiga seotud tunnus on kronotüüp, mis väljendab, kas me oleme aktiivsemad pigem hommikul või õhtul, mis enamasti peegeldub ka meie ärkamise ja magamamineku ajas. Kronotüübi järgi jagatakse meid tavaliselt kolme gruppi, oleme kas hommikused («lõokesed»), vahepealsed või õhtused («öökullid») inimesed.

Kuidas mõjutab kronotüüp meie igapäevaelu?

Lisaks erinevale uneaja eelistusele sõltub kronotüübist meie võime magamata ööst või pikemast unedefitsiidiga perioodist taastuda. Näiteks «lõokestel» on pärast magamata ööd tunduvalt raskem keskenduda kui «öökullidel». Samas on «öökullidel» suurem risk hilinenud une sündroomiks. Kronotüübist sõltub, millal on inimese sportlik võimekus päeva jooksul kõige parem ning kronotüübist võib sõltuda inimese toitumismuster, emotsionaalsus ja vaimne võimekus.

Kuidas ma saan teada, kas minu sisemine ja tegelik kell on tasakaalus?

Kõigepealt lühike selgitus. Sisemise kella all on mõeldud meie bioloogilist kella, mis tuleneb meie sisemistest signaalidest, mille omakorda määravad suuresti meie geenid. Tegeliku kella all on mõeldud meie reaalset rütmi, mis on tekkinud peamiselt sotsiaalsest survest lähtuvalt. Tegeliku kella hindamiseks on vaja järele mõelda, milline on tavaliselt meie päevakava. Sisemise kella hindamine on mõnevõrra keerulisem. Üks kiiremaid võimalusi oma kronotüübi hindamiseks on ära täita näiteks Horne-Östbergi enesehindamise küsimustik. Samas on see subjektiivne ja mõjutatud meile pealesurutud rütmist ning võib kohati peegeldada hoopis tegelikku kella. Variant on ka proovida erisugust ärkamise ja magamamineku aega teatud perioodi jooksul ja siis võrrelda, millisel juhul tunneme ennast kõige paremini. Selline katsetamine oleks aga pikaajaline ega ole meie sotsiaalsete kohustuste tõttu alati võimalik.

Loe lähemalt portaalist terviseuudised.ee.