Värske uuring lükkab ümber popkultuuris levinud kujutluse ülikõrge mõttevõimega kurikavalatest psühhopaatidest.
Uuring: üliintelligentsed ja kurikavalad psühhopaadid on alusetu müüt
Hannibal Lecter Hannibali filmisarjast, Joker Batmanist ja professor Moriarty BBC sarjast Sherlock on kõik näited üliintelligentsetest ja sellevõrra ka õudsematest kurikaeladest popultuuris. Nüüd aga näitab värske teadusuuring, et seos intelligentsuse ja psühhopaatide vahel võibki pigem fantaasiamaailma jääda.
Psühhopaatia-tüüpi isiksushäireid esineb igas ühiskonnas keskmiselt üks protsent. Häire olemasolu kindlaks tegemiseks kasutatakse reeglina testi, mis hindab isikuomadusi nagu hoolimatus, impulsiivsus, agressiivsus ja ettekujutus suursugususest. Selline omadustepakett ei tähenda automaatselt, et inimene hakkaks seadusi rikkuma, kuid rikkumiste tõenäosus on siiski keskmisest suurem, selgitas New Scientistile uue uuringu juht Brian Boutwell.
Kuna paljude psühhopaatide puhul on täheldatud ka teatud sarmikust ja manipuleerivat käitumist, on tihti oletatud, et isiksushäirega peab kaasnema ka keskmisest kõrgem vaimne võimekus. Intelligentsuse ja eespool nimetatud tunnuste kooseksisteerimine tekitas aga professor Boutwellis kahtlusi.
«Psühhopaadid on impulsiivsed, neil on seadusega probleeme ja nad teevad ka tihti iseendale haiget. See viis mind mõtteni, et nad ei saa ülemäära intelligentsed olla,» kirjeldas ta enda mõttekäiku.
Seoste uurimiseks kogusid Boutwell ja kolleegid kokku 187 varem avaldatud psühhopaatide uuringu raportid, mis hõlmasid endas kirjeldusi nii ühiskonna jaoks probleemsetest ja vanglakaristust kandvatest kui ka edukatest kõrgelennulise karjääriga psühhopaatidest.
Analüüs näitas, et psühhopaadid ei ole mingit pidi intelligentsemad kui vaimsete häireteta inimesed. Pigem said nad vaimse võimekuse testides keskmisest oluliselt madalamaid tulemusi.
Psühhopaadid ei ole reeglina kurjad geeniused, nagu menukatest filmidest tuttav Hannibal Lecter, vaid pigem juba kooli ajal halva õpiedukusega ebastabiilsed inimesed, vahendas New Scientist Iowa ülikooli teadlase Matt DeLisi sõnu. «Pigem otsivad nad sensatsiooni. Neile ei meeldi raamatuid lugeda ja nad satuvad tihti pahuksisse uimastitega,» ütles DeLisi.