Miks on enamik inimesi paremakäelised? Vastus võib peituda meie eellaste suudes

Kunstniku kujutis Homo habilisest. Foto: Archive/Scanpix

Ligi 90 protsenti inimestest on paremakäelised ning see on üks mitmest tunnusest, mis eristab meid ülejäänud inimahvidest, kellel näib puuduvat igasugune eelistus selle osas, kumba kätt kasutada, vahendab The Conversation.

Juba ammu on teada, et inimaju koosneb kahest poolkerast – vasakut seostatakse ennekõike keelekasutuse ja liigutuste kontrollimisega, paremat aga ruumilise mõtlemisega. Vähem teatakse aga, et selline aju poolkeradeks jagunemine või teatud protsesside domineerimine ühes ajupoolkeras on samuti inimest primaatidest eristav tunnusjoon, mida seostatakse lisaks muule ka vaimse võimekusega.

Varasemad uuringud on näidanud, et aju poolkerade eristumise ja käelisuse eelistuste tekke vahel peab olema mingi seos. Esimesed vihjed sellisele seosele pärinevad esimestest, ligi 3,3 miljonit aastat vanadest kivist tööriistadest. Nimelt näitas 2015. aastal Nature'is ilmunud uuring, et selliste tööriistade valmistamiseks pidi vasak ajupoolkera olema juba piisavalt välja arenenud. Samas ei seleta selline tähelepanek, miks enamik inimesi siiski paremakäelised on.

Üks võimalus käelisuse uurimiseks oleks uurida iidsete inimeste luid, kuid kahjuks ei ole säilinud sellise uuringu jaoks vajalikku kogust võrreldavaid mõlema käe luid. Küll aga on enamuses säilinud kolpades olemas piisav kogus hambaid, et saada aimu parem-vasak jaotuse kujunemisest.

Nimelt leidub paljude kolpade hammastel jälgi varasest tööriistakasutusest. Need on kriimustused, mille kohta teadlased arvavad, et need pidid tekkima, kui eelaegne inimene hoidis töödeldavat materjali, mis iganes see oli, ühest otsast käes ja teisest otsast hambus ning töötles seda samal ajal teise käega. Kohati riivas tööriist aga ka hambaid, jättes neile väikesed täkked. Vasaku käega tööriista kasutades tekkisid hammaste vasakule poole viltused jäljed, parema käega tegutsedes jäid jäljed aga paremale poole viltu.

Hüpoteesi kontrollimiseks tehti simulatsioon, kus vabatahtlikel olid suus hambakaitsmed, millele jäid aga jäljed samamoodi nagu hammastelegi.

Hiljuti ajakirjas Journal of Human Evolution avaldatud artiklis kirjeldavadki teadlased selle teadmise varal tehtud ülevaadet olemasolevatest koljudest ning nende hammastelt leitud täketest. Tuleb välja, et muuhulgas leiti ka vanim teadaolev tõend inimlaste paremakäelisuse kohta. Nimelt leiti ühe inimese eellase Homo habilis'e alalõualt terve hulk täkkeid, mille mikroskoobi all uurimisel võis täheldada ka märke tööriistakasutusest. Tuli välja, et üle poole täketest andsid tunnistust paremakäelisusest.

Kuna sama kolju küljest leidsid teadlased ka märke järsust aju arengust ja spetsialiseerumisest võrreldes vanemate leidudega, oletatakse, et käelisuse kujunemine pidi olema ka tihedalt seotud näiteks keele ja muude sotsiaalsete oskuste tekkega. See aga viitab omakorda, et ligi 1,8 miljonit aastat tagasi pidi olema toimunud mastaapne aju arenemine, mis selliseid arenguid lubas. See teadmine viib meid aga juba mitu sammu lähemale aju ja käelisuse arenemise ammendavale seletusele.