Kongo jõe ülemjooksult avastati kuni 4 korda Eestist suurem turbaraba

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kaur Maran
Copy
Kongo jõe basseinist avastatud Cuvette Centrale raba on tõenäoselt maailma suurim troopiline märgala.
Kongo jõe basseinist avastatud Cuvette Centrale raba on tõenäoselt maailma suurim troopiline märgala. Foto: Simon Lewis

Umbes Inglismaa suurune raba sisaldab hinnanguliselt miljardeid tonne turvast.

Põhjus, miks raba alles nüüd ametlikult «avastati», ehk siis üle mõõdeti ja ammendavalt kirjeldati, on seotud piirkonna üldise vähese uuritusega. Tegemist on Kongo džunglite taga peidus olema metsiku ja suuresti puutumata alaga.

«Et tänapäevalgi on olemas selliseid avastamata alasid, on tõesti märkimisväärne,» tunnistas avastuse erakordsust The Guardianile ka uuringus osalenud Leedsi Ülikooli teadlane Simon Lewis. «Nendesse rabadesse satub vähe inimesi, kuna seal liikumine ja tegutsemine on väga keeruline.»

Satelliidipiltidelt oli esialgne info raba olemasolu kohta juba varemgi olemas. 2014. aastal tehti põhjaliku ekspeditsiooniga esmakordselt kindlaks, et tegemist on tõesti suure alaga, mille pindala hinnati vahemikku 100 000 kuni 200 000 ruutkilomeetrit.

Vaata raba kohta ka tollal avaldatud BBC videot:

Nüüd on samad teadlased teinud läbi põhjalikuma hindamise ning teinud kindlaks, et raba pindalaks 145 500 ruutkilomeetrit ja turbakihi paksus kuni 7 meetrit. Võrdluseks on Eesti pindala veidi üle 45 000 ruutkilomeetri. Võrreldes varasemate hinnangutega on see koguni 16 korda suurem.

Turbarabade tekkimiseks on vajalik lagunemisprotsesside oluline aeglustumine, mistõttu esinevadki need reeglina pigem põhjapooluse lähistel – tõenäoselt maailma suurim raba asub näiteks Lääne-Siberis ning on pidevalt läbijäätunud.

«Soojas ja niiskes troopikas turbarabade leidmine on seetõttu eriti haruldane,» ütles dr. Lewis BBC uudistele.

Lisaks uue maastikuelemendi avastamisele on rabal tulevikus kindlasti suur väärtus ka piirkonna taimestiku kujunemise uurimisele. Samamoodi nagu Eestiski, on ka Kongo raba nimelt väga happeline, mistõttu ei lagune sinna langenud orgaanilised materjalid ja nii võib selle turbakihtides leiduda tunnistajaid tuhandete aastate tagustele sündmustele piirkonnas.

Kuna rabad on ka ühed ainsatest atmosfäärist süsinikku siduvatest maastikutüüpidest, loodavad teadlased selle uurimise abil täpsustada ka maailma süsinikuringe mudeleid – lisandus üks maailma suurematest süsinikku siduvatest maa-aladest. Kongo jõe basseinist moodustab turbaraba vaid 4 protsenti, kuid seob sama palju süsinikku kui kogu ülejäänud 96. Nii on need turba-alad sidunud endas ligikaudu sama palju süsinikku kui USA emiteerib 20 aasta jooksul.

Lisaks on rabad ka viimane pelgupaik piirkonnas ohustatud inimahvidele, elevantidele ja paljudele teistele piirkonnas inimeste poolt ohustatud imetajatele.

Kuigi suur osa maailma rabadest on kuivendamise ja põllumajanduse surve tõttu ohustatud, ei näe teadlased Kongo märgalal erilisi ohufaktoreid – piirkond on inimasustusest väga kaugel ja suur osa sellest on juba praegu kohalike võimude kaitse all olev reservaat.

Avastust kirjeldav teadusartikkel avaldati ajakirjas Nature.

Tagasi üles