Uus uuring näitab, et vahet pole kui kiiresti me räägime, edastatava informatsiooni kogus on ikkagi ligikaudu sama, kuna tempokama jutu iga lausung sisaldab vähem teavet. Sealjuures annavad mehed rohkem informatsiooni, ent naised võivad enam hoolida kuulaja arusaamisvõimest.
Kumb annab rohkem infot, aeglane või kiire rääkija?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii vahendas ERRi teadusportaal Novaator Browni Ülikooli teadlaste uuringut, milles analüüsiti 398 inimese juttu.
Kokkuvõttes leidis teadlane mõlemas teineteisest sõltumatus andmekogumis ühesuguse statistiliselt olulise seose – kõne kiiruse suurenedes hakkas informatsiooni hulk vähenema.
Uuring annab vaid vihjeid, miks vestluse kiirus ei suurenda teabe mahtu. See võib tuleneda sellest, et kõnelejal on raskusi kiiresti teabe sõnastamise ja välja ütlemisega või ka sellest, et kuulajal on raske liiga kiire tempoga antud teavet läbi töödelda ja mõista.
Loe põhjalikumalt Novaatorist.