Metsamajanduse mõju: Eesti metsadest kaob aastas keskmiselt 60 000 linnupaari

Leevike ja talv. Foto: Raigo Pajula/Postimees

Metsamajanduse tõttu jääb linde metsas üha vähemaks, nende hulgas näitavad arvukuse vähenemise märke näiteks tutt-ja salutihased, leevikesed ja siisikesed.

Eesti metsades pesitseb 12 miljonit paari linde. Kokku elab seal 96 liiki, kellest 41 puhul tuleb tagada kaitse ja soodne seisund.

Üha intensiivsemaks muutunud metsamajandus on aga Eesti metsalinnustikku tugevalt mõjutanud. Olukorda süvendavad planeeritavad metsaseaduse muudatused. Nimelt vähenes aastatel 1984–2016 metsaga seotud liikide arvukus keskmiselt 0,5% ehk 60 000 linnupaari võrra aastas.

Eesti metsades pesitsevate eriti oluliste nn vastutusliikide hulgas on langeva arvukusega liike peaaegu kolm korda rohkem kui kasvava arvukusega liike. Pikaajaline haudelindude seire näitab isegi väga tavaliste metsalindude, näiteks inimestele hästi tuntud tutt- ja salutihase, leevikese, siisikese jt arvukuse vähenemist.

Kohapealsete mõjude olulisust näitab see, et kiiremini on vähenenud paiksete metsaliikide arvukus. Liikide arvukust on mõjutanud nii otsene metsade raie kui ka selle kaudne mõju. Näiteks suuremate metsamassiivide killustamine on olnud halb must-toonekurele ja metsisele, metsakanaliste jt tavapäraste saakobjektide vähenemise tõttu on oluliselt kahanenud ka meie põliste metsaliikide kanakulli ja kassikaku arvukus.

Vähem raiet

Eesti Ornitoloogiaühing toob välja, et metsalinnustiku taastamiseks ja kaitseks tuleks metsaseaduse eelnõus välja pakutud majandamispiirangute leevendamisest loobuda. «Kõige olulisem neist on säilitada kaitsealade piiranguvööndites praegu kehtiv turbe- ja valikraiete kord ning koostöös teadlaste ja huvigruppidega välja töötada elustiku säilimist soosivad reeglid kaitsealade piiranguvööndite metsade majandamiseks,» leiavad ornitoloogid.

Lisaks sellele tuleks nende hinnangul ennetähtaegselt algatada metsanduse arengukava muutmine, mis põhineks tänapäevastel teadmistel, arvestaks tasakaalustatult kõigi ühiskonnagruppide huvide ja vajadustega, ning tagaks Eesti metsade säästva majandamise. «Vaid ühe näitena ületab kehtivas arengukavas eesmärgiks seatud metsade aastane raiemaht uusimate andmete järgi metsade aastase kasutatava juurdekasvu 3–4 miljoni tihumeetri võrra,» näitlikustavad nad.

Veel soovitavad ornitoloogid kehtestada 15. aprillist kuni 15. juunini kestva raierahu nii riigi- kui ka erametsades, sest sel ajal kestab lindude pesitsusperiood. Praegu kehtib see 15. juunini vaid riigimetsades ja vaid osal metsa- ja raietüüpidel.

Lõpuks tuleks nende sõnul loobuda nn Skandinaavia intensiivmetsanduse mudeli poole püüdlemisest ning selle asemel soodustada tasakaalustavate elustikusõbralike majandamisviiside kasutamist erametsades ja tagada nende järgimine riigimetsas. Näiteks loodusmetsade üht tunnusliiki valgeselg-kirjurähni pesitseb Rootsis veel vaid 2–5 paari, Soomes umbes 200 paari, Eestis pesitseb neid praegu 3000–6000 paari.

Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuhi Veljo Volke sõnul on metsade ja sealse linnustiku hea seisundi taastamine ja säilitamine väga oluline. «Tähtis on aru saada, et mets peab ka pika aja pärast olema elurikas ja inimeste jaoks alles ning samas andma perekondadele ja riigile tulu. See on võimalik,» ütles Volke.