/nginx/o/2016/04/18/5275585t1h6599.png)
/nginx/o/2016/06/22/5535857t1h28cc.jpg)
Värske uuring näitab, et vanduvad inimesed on ausamad, sest sarnaselt sõnadega puudub neil filter ka oma arvamustes juures.
Pagana ****"! – palju vanduvad inimesed on ausamad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vandumist ja muid värvikaid sõnu peetakse paljudes olukordades sobimatuks ning sageli nähakse vandujaid labastena. Eelmise sajandi esimeses pooles võis näiteks filmidesse vandesõnade alles jäämine trahvigi tuua. Tänapäeval jäetakse vandesõnad sarjadesse, filmidesse ja raamatutesse sisse, ent siiski ümbritseb vandumist pigem negatiivne toon.
Hollandi, Suurbritannia, USA ja Hong Kongi teadalaste uus, ajakirjades Social Phychologial and Personality Science avaldatud uuring näitab aga, et tegelikult võib vandumisest ka kasu olla.
«Aususe ja vandumise vaheline seos on vastuoluline, sest vandumist peetakse sageli kohatuks. Ometigi võib see olla märk sellest, et inimene avaldab sulle oma ausa arvamuse, sest nii nagu nad ei tsenseeri oma sõnakasutust, ei pruugi vandujad tsenseerida ka oma arvamusi,» põhjendas üks uuringu autoritest, Cambridge’i Ülikooli suurandmete analüütik lektor dr David Stillwell.
Sellisele järeldusele jõudis teadusrühm pärast kolme uuringu tegemist. Esimeses lasid nad 276 vabatahtlikul oma lemmikud vandesõnad üles lugeda. Seejärel paluti neil selgitada, missugustes olukordades nad neid sõnu kasutaksid. Hiljem uuriti osalejate vastuseid veel valetamiseskaala abil, et aru saada, kas vastajad on ausad ning ega nad ei ürita endast paremat muljet jätta.
Tulemused näitasid, et rohkem vandesõnu ülesmärkinud inimesed olid üldiselt ausamad.
Teises eksperimendis analüüsisid teadlased 75 000 ameeriklase sõnakasutust Facebookis. Tekstianalüüs näitas, et rohkem vanduvate inimeste jutus leidus enam ka neid sõnamustreid, mida varasemates uuringutes on seostatud aususega. Üheks selliseks näiteks on sõnade «mina» ja «mind» sagedus. Sealjuures ilmnesid ka geograafilised erinevused, sest näiteks kirdeosariikide (nende hulgas Connecticut, Delaware, New Jersey ja New York) inimesed vandusid suurema tõenäosusega kui näiteks lõunaosariikide inimesed (nende hulgas Lõuna-Carolina, Arkansas, Tennessee ja Missisippi).
Loe pikemalt SIIT.