:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2017/01/13/6249569t1ha3bf.png)
Internetis on populaarsust kogumas Vilsandi hülgekaamera, millel võib näha tihedalt koos lesivat hallhüljeste karja.
Otsepilt: torm Läänemerel tõi hülged massiliselt Vilsandi rannale peesitama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hülgeuurija Mart Jüssi sõnul võib karvakalade sellise käitumise taga olla eile üle Läänemere käinud torm.
«Üldiselt on neil hing paelaga kaelas, tulid puhkama. Hülged on küll meres elamisega harjunud, kuid kui nii hirmsasti loksutab, siis tahavad nemadki mõnda aega kõval pinnal lõõgastuda,» ütles Jüssi.
Tema sõnul ei saa küll 100 protsendise kindlusega öelda, et pärast iga tormi oleks laidudel sellises koguses hülgeid näha, kuid rusikareeglina see siiski nii on.
«Päris tormiga hoiavad nad merele – seal on rahulikum kui rannikumeres või saartel. Kui tuul aga maha vaikib, siis nad tavaliselt puhkavad.»
/nginx/o/2017/01/13/6249577t1hb442.jpg)
Kui kauaks hülged randa peesitama jääda võivad, sõltub Jüssi sõnul samuti ilmast – kui peaks pöörama päris külmaks ja kõledaks, siis otsivad loomad varju jälle meres, kus temperatuur püsib stabiilselt üle 0 kraadi.
«Ega torm ole ju ka mingi mõnus aeg kivi otsas istuda ning tuulevarju meie kaldad neile eriti ei paku,» ütles Jüssi.
Selle aasta jäävaesed mereolud võivad aga hüljestele ka raskusi tekitada.
«Jää moodustumise ulatus ja paksus on see aasta pikaajalisest keskmisest kõvasti maas. Tekib küsimus, et kas ei oleks mõtet neid keskmisi ümber arvutama hakata. Päris jäävaba see talv küll ei ole – täna on juba Väinameres ning Pärnu ja Matsalu lahtedes korralik jääkate olemas ja võib arvata, et viigerhülged seda juba ka kasutavad. Hall aga ikka ootab natukene, et jääkate jõuaks ka avamereni, muidu ta ei julge sinna minna.»
Paigas, kus hülgekaamera seisab, ei ole korraliku jää tekkimine Jüssi sõnul aga kuigi tõenäoline ja nii võib loota, et juba ligi kuu aja pärast saab kaamerapildis jälgida ka väikeste hülgepoegade esimesi päevi.
Otsepilti hüljeste rannapuhkusest saab vaadata siin.