/nginx/o/2016/04/18/5275585t1h6599.png)
/nginx/o/2017/01/13/6248677t1h794c.jpg)
Ehkki seni on arvatud, et pärast menopausi on emaste vaalade ülesanne järglaste eest hoolitseda, näitab uus mõõkvaalade uuring, et põhjus võib olla hoopiski emade-tütarde vahelises konfliktis.
Miks on vaaladel ainsana peale inimeste menopaus?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõõkvaalad, troopikagrindad ning inimesed on ainsad imetajaliigid, kes pärast järglaste saamise lõppemist veel pikalt elus püsivad. Esimest korda hakkavad emased mõõkvaalad poegima 15-aastaselt ning viimased järglased saavad nad 30 – 40 eluaasta vahel. Ometigi võivad nad pärast seda elada veel ligi 50 aastat (vanim mõõkvaal elas üle saja aastaseks). Seni on arvatud, et menopausiga vaalad võtavad üle vanaema rolli, aidates nooremate vaalade eest hoolitseda, ent eile ajakirjas Current Biology avaldatud Yorki ülikooli teadlaste uuring pakub hoopiski uue seletuse.
Vaikse ookeani kirde osa vaalasid uurides analüüsisid teadlased läbi 43 aasta jagu vaatlusandmeid ning avastasid, et kui vaalakarja vanemad emased nooremate kõrval järglasi ilmale toovad, kipuvad nende endi pojad suurema tõenäosusega surema. Evolutsioonilise loogika järgi on vanematel vaaladel mõttekam ise poegimine lõpetada ja selle asemel aidata nooremate vaalade poegadel ellu jääda.
See on uus leid, sest varasemad uuringud seletasid küll ära, kuidas vanemad vaalad nooremate eest hoolitsesid, ent mitte seda, miks nad enam ise ei poegi. Nooremate lapsevanemate järglaste eest hoolitsemine võib olla ka põhjus, miks inimesed evolutsiooni käigus vanemas eas järglaste saamise lõpetasid.