Postimehe intervjuu viroloogiga: kas nakkushaigusi saab üldse ennetada?

Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht / Scanpix

Meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar soovitab haigestumise vältimiseks klassikat – tervislikku elustiili ja võimalusel haigetega kontakti vältimist ja gripivastast vaktsineerimist.

Talviste nakkushaiguste hooaeg on alanud. Eile teatas ERR, et nädala jooksul on surnud juba kolm inimest, mis tõstab talvise hooaja gripiohvrite arvu seitsmeni. Nagu igal nakkushaiguste hooajal, mõtlevad inimesed ka nüüd enda tervise talvise turgutamise peale ning reklaamid kutsuvad üles tarbima spetsiaalseid immuunsüsteemi võimendavaid preparaate. Mida räägib immuunsüsteemi turgutamise võimaluste kohta aga tänapäevane teadus? Seda küsisime Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professorilt Irja Lutsarilt.

Kas on talviseid nakkushaigusi on võimalik immuunsüsteemi turgutavate toidulisanditega ennetada?

Kahjuks pean ütlema, et selliseid uuringuid, mis sellist seisukohta toetaksid, kuigi palju ei ole. Paljude ainete ja ravimtaimede kohta on olemas uuringud, mis näitavad üht-või teistpidi tulemusi, kuid konsensust ei ole ning üldiselt tuleb siiski tõdeda, et erinevad lisandid haigusi ennetada ei aita. Erilisi imevõtteid siin ei ole.

Üks, mis aga selgelt aitab, on haiguste läbi põdemine ning seeläbi immuunvõimekuse tekkimine. Ka näiteks lapsed ei ole tegelikult immuunpuudulikud, vaid nad ei ole lihtsalt haigustekitajatega kokku puutunud. Antikehade moodustamiseks on see aga vajalik. Nii ongi, et kui lapsed lasteaeda lähevad, jäävad nad alguses kohe haigeks, pärast enam aga sellist põdemist ei ole – antikehad on välja arenenud. Vanematel inimestel võib jälle olla, et antikehade moodustamise oskus hakkab kaduma.

Kuidas haiguse kulg täpselt käib või kui haigeks inimene jääb, on väga raske öelda. Tõenäoselt mängib siin rolli geneetika ja paljud muud faktorid.

Mida ütlevad erinevate tervisetugevdajate kohta teadusuuringud?

Igasuguste konkreetsete ainete puhul on tugevat teaduspõhisust väga raske leida, kuna need uuringud ongi raskesti teostatavad.

Palju on ju kirjutatud ja räägitud näiteks küüslaugust, C-vitamiinist, erinevatest probiootikumidest punase veinini välja. Mõni uuring näitab, et neil on efekti, mõni jälle, et ei ole. Näiteks küüslaugust eraldatakse aineid, millel võiks olla viirusevastane toime, kuid need on suhteliselt väikesed uuringud, millel päris tugevat tõestust ei ole.

Väga palju uuringuid on tehtud näiteks punase päevakübaraga, kuid sealtki ei ole midagi märkimisväärset koorunud. Neid uuringuid on olnud koguni nii palju, et mõni aasta tagasi oli New England Journal of Medicine’is artikkel, kus öeldi põhimõtteliselt, et lõpetame ära selle asja – teeme midagi, millest oleks rohkem kasu. Alati on võimalik ka mingi ravimtaimede kombinatsiooni kasutamine, kuid see teeb uurimise veelgi keerukamaks.

Millest see raskesti teostatavus tuleb?

Nakkushaigused on mitmefaktorilised – ühes asjas mängivad rolli väga paljud mõjurid. On teatud geneetiline foon – mõned inimesed nakatuvadki rohkem kui teised. Teiseks on ka viirused erinevad. Teatud ajal ringlevad tugevamad viirused, teatud ajal kehvemad. Mõned on kohasemad või kergemini nakkavad. Kui nakatavad, siis põhjustavad rohkem nakkusohtu kui teised. Kindlasti on mõned viirused kehvemad kui teised.

Jättes aga kõrvale toidulisandid – kas nakkushaigusi saab üldse ennetada?

Siin on kõige universaalsem ja kõigile ammu teada kuldreegel, et mida suurem on kontakt haigetega, seda suurem on ka haigestumise tõenäosus ning see töötab kindlasti. Kui tahate haigust vältida, siis tuleb haigetest eemale hoida. Kui olete ise nakatunud, siis ei ole mõtet kangelast mängida ja haigena tööle või kooli minna, seda veel eriti esimestel päevadel, kui haigustekitajate eritamine on kõige suurem. See, mis on kasulik haigele, aitab ka edasisi nakatumisi ära hoida. Kui perearst ütleb, et tuleb voodiravile minna, siis see kasulik nii haigele kui ka tervetele.

Teine praeguseks küllaltki hästi tuntud profülaktika on vaktsineerimine. Tänaseks on selge, et gripivaktsiinid tõesti töötavad, aga paljude teiste levivate nakkuste jaoks meil sellist vaktsiini ei ole ning ka gripiga sõltub see teatud määral viiruse tüvedest. Mõni aasta läheb vaktsiiniga rohkem täppi, teisel vähem. Vaktsiinide efektiivsus on aga selge.

Tervetel tasub aga juhinduda üldiselt teadaolevatest soovitustest – tervislikult toituda, liikuda.

Nakkushaiguste puhul tuleb meeles pidada, et nende arenemine on ääretult kompleksne. Kindlasti on suur roll näiteks usul – kui inimene on leidnud ravimtaime, millesse ta tõesti usub, siis see aitab ning mängib seetõttu ennetuses ja ravis olulist rolli. Samal ajal peab meeles pidama, et ka ravimtaimedel on kõrvalnähtud ja mõned neist võivad mõjutada teiste ravimite toimet.

Samamoodi võivad haigestumist mõjutada stress ja väsimus. Uuringutes on näidatud, et need mõlemad soodustavad just hingamisteede haigustesse nakatumist.

Mida me aga tegelikult tahaksime, on ju organismi reaktsiooni maha rahustamine. Ega meil ju nende viiruste vastu tegelikult midagi ei ole. Neid maailmast ära kaotada me ei saa ega tahagi. Köha ja nohu on lihtsalt tunnused sellest, kuidas organism neile vastab. Kui me oskaksime õpetada organismi antikehi tootma ilma üle reageerimise ja palaviku tekitamiseta, siis oleks ka haigestumine märksa vähem ebameeldiv. Need, kes köha ja nohu näiliselt ei põegi, puutuvad haigustekitajatega tegelikult täpselt samamoodi kokku ja toodavad antikehi. Nende organism oskab seda aga teha niimoodi, et ise ei kannata ning seetõttu saavad need inimesed haigusest lahti ilma hirmsa palaviku, köha või nohuta.

Räägitakse, et külmal talvel pidavat haigestumine vähenema. Kas sellel on ka tõepõhja ja kuidas seda seletatakse?

Külm absoluutselt hoiab haigestumisi ära. Terve rida respiratoorseid haigusi on põhjustatud ümbrisega kaetud viirustest, need jäävad aga ellu ainult niiskes keskkonnas. Kuiv õhk on hästi hõre ja seal ei ole viirustele ellujäämiseks vajalikke pisikesi veepiiskasu, samal ajal niiskes õhus jäävad ka ümbrisega viirused paremini ellu.

Sel teemal on ka palju uuringuid tehtud ja näidatud, et kui on kõrgrõhkkond ja hästi külm hõre õhk, siis muutuvad ka õhus leiduvad suured veetilgad kohe jääks ja nii on viirustel hulga raskem ellu jääda kui niiske ja suhteliselt sooja ilmaga. Lisaks uuringutele toetab seda teadmist mõistagi ka ajalooline kogemus. Ka see talv on ju seni olnud suhteliselt niiske ja seetõttu jõuavad haigused selle asemel, et külmunud veega õhust maha kukkuda, veepiiskades maha ning puutuvad seetõttu ka inimestega kokku.