N, 29.09.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Uuring: inimesed ei hävitanudki Austraalia hiiglaslikke muinasloomi, vaid elasid nendega aastatuhandeid ühes

Kaur Maran
Uuring: inimesed ei hävitanudki Austraalia hiiglaslikke muinasloomi, vaid elasid nendega aastatuhandeid ühes
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Austraalia aborigeenid
Austraalia aborigeenid Foto: Bobbi-Lee Hille/Caters News Agency/Scanpix

Uus teadusuuring heidab valgust 19. sajandist pärinevale vaidlusküsimusele – kuhu kadusid kunagi Austraalias elanud hiiglaslikud roomajad, kukkurloomad ja linnud.

Küsimus püstitati, kui briti teadlane Sir Richard Owen ja preisi avastaja Ludwig Leichhardt kirjeldasid muistsete loomade skelette, mis olid oma tänapäevastest sugulastest vähemalt 130 protsenti suuremad. Nende hulka kuuluvad näiteks hiiglaslikud mitu tuhat kilo kaaluvad kukkurloomad, kolme meetri kõrgused linnud ja 7 meetri pikkused sisalikud.

The platypus (Ornithorhynchus anatinus)
The platypus (Ornithorhynchus anatinus) Foto: Nature/

Teadlastes kõige enam vaidlusi tekitanud vastus küsimusele hiigel-loomade ehk megafauna hävimise kohta on hüpotees, mille kohaselt sai neile saatuslikuks inimeste saabumine kaugele lõunamandrile. Veel 2016. aasta alguses teatasid teadlased, et väljasuremise taga pidid ikka olema inimeste jahipidamine ja keskkonnakahju.

Nüüd on aga grupp Griffithi Ülikooli teadlasi viinud läbi põhjaliku uuringu, mille tulemustest selgub, et inimesed võisid enne nende hävimist megafaunaga koos eksisteerida koguni 17 000 aastat. Uuring avaldati ajakirjas Quaternary Science Review.

Populaarteaduslikus väljaandes theconversation.com kirjeldavad teadlased, kuidas nad välistasid mitmed seni tõenäoseks peetud hüpoteesid nagu näiteks suurte maa-alade vaesustumise metsapõletamise tagajärjel. Nimelt näitas mitmete taimede geeniuuring, et genoomis puudub sellise sündmuse tagajärjel tekkinud pudelikaela efekt.

Lisaks näib, et aborigeenide populatsioon oli seni arvatust oluliselt väiksem ning demograafiline plahvatus toimus alles ligi 10 000 aastat tagasi. Mitmed teised paleontoloogilised avastused või nende puudumised tegid teadustöö tegemise pikaks ajaks oluliselt keerulisemaks.

Siis aga avastati Sydney Austraalia Muuseumist fossiili jäänused, mille peal sai edukal läbi viia kõik vajalikud testid. Suurema härja suuruse Zygomaturus trilobus’e uurimine näitas, et loom pidi koos inimestega eksisteerima vähemalt 17 000 aastat.

Uue süüdlasekandidaadina toovad teadlased nüüd välja hoopis muutunud kliima, mis megafauna järk-järgult välja suretas.

«See üks fossiil on muutnud meie arusaamist megafauna väljasuremise kohta. Me võime nüüd hüljata kiire väljasuremise hüpoteesi ja hakata lahkama kliima rolli või sedagi, kuidas muutused Austraalia aborigeenide populatsioonides mõjutasid megafauna elutegevust,» kirjutavad teadlased The Conversationis.

Märksõnad
Tagasi üles