Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/04/18/5275585t1h6599.png)
/nginx/o/2015/10/19/4610265t1h5f57.jpg)
Juba üle 30 aasta on valdavaks kuutekkeseletuseks olnud hüpotees, et see tekkis materjalist, mis paiskus Maa orbiidile siis, kui maakera põrkas miljardeid aastaid tagasi kokku ühe natuke väiksema, Marsi-suuruse planeediga. Nüüd usutakse aga, et kuu võib pärineda mitmest kokkupõrkest.
Nii vahendas ERR-i teadusportaal Novaator ajakirjas Nature Geoscience ilmunud uurimust, mis näitas, et mitme väiksema kokkupõrke tulemusel jõudnuks orbiidile palju rohkem Maa materjali kui ühe suure kokkupõrke tulemusel. Ja et planetesimaalid olid kõik oma koostiselt arvatavasti erisugused, siis ei jäänud ka neist ühestki Kuu koostisse väga äratuntavat keemilist jälge.
Seda kõike näitas arutimudel, mis uuris stsenaariumit, kui noorele maakeraga põrganuks suhteliselt lühikese aja jooksul kokku paarkümmend planetesimaali, nii-öelda planeediembrüot, mille sarnaseid leidus noores Päikesesüsteemis arvatavasti päris suurel hulgal.
Loe täpsemalt Novaatorist.