Süda kaotab jõu, nägemishäired – Marsi-reis on kehale tõeline piin

Planeet Marss Foto: SCANPIX

Kui astronaudid esimest korda Marsi pinnale astuvad, võivad nad madala vererõhu tõttu minestada. See on kõigest üks näide missioonil varitsevatest ohtudest. 

Marsil oleku mõjudest kirjutab Imelise Teaduse jaanuarinumber

Süda kaotab jõu – Nagu teisedki lihased, kaotab süda lihasmassi, sest kosmoses ei pea keha nii palju tööd tegema, kui Maa peal. Pulss võib häiruda ning madala vererõhu tõttu võib astronaut minestada, kui ta pärast pikka reisi oma jala Marsile tõstab. 

Luud nõrgenevad – Kosmoses kaotavad astronaudid luumassi kümme korda kiiremini, kui Maa peal luude hõrenemise all kannatavad inimesed. Kaaluta olekus ei ole luudel koormust ning uut luukude ei kasva. 

Head bakterid surevad – Paljud organismis elutsevad bakterid osalevad mitmes olulises funktsioonis, nt seedimises ja immuunkaitses. Bakterid vajavad püsimiseks teatud toitaineid. Kosmosereisi üksluine menüü võib sisefloorale laastvaalt mõjuda. 

Nägemishäirete oht – Ligikaudu pooled astronautidest, kes pikemat aega kosmosejaamas viibivad, kogevad nägemishäireid. Aju ümbritseva kaitsva vedeliku maht suureneb kaaluta oleku tõttu ning selle tagajärjel satuvad silmamuna ja nägemisnärv surve alla. 

Meeled ja liigutused häiruvad – Üleminek kaaluta olekusse kosmoses ja hiljem Marsi gravitatsioonivälja ajab keha meeled ja liikumisaparaadi segadusse. Muu hulgas tekib astronautidel raskusi ruumitunnetusega, see häirib kõndimis-ja tasakaaluvõimet ning kätekordinatsiooni. 

Ohtlik kiirgus – Maa magnetväli ja atmosfäär kaitsevad inimesi ohtliku kosmilise kiirguse ja Päikeselt tulevate laetud osakeste voo eest. Selle eest ei ole aga kaitset ei avakosmoses ega ka Marsi nõrgas magnetväljas. Kiirgusel on piisavalt energiat, et kahjustada selle poolt läbitava aine, sh inimkeha molekule. Kui ioniseeriv kiirgus läbib elavat kude, võib see rikkuda DNA molekule ja suurendada vähiriski. 

Kuidas neid probleeme lahendada loe Imelise Teaduse jaanuarinumbrist.