Ameerika indiaanlaste rahvajutuks peetud suulised pärimused leiavad takkajärgi teaduslikke tõendusi

Geeniuuring näitab, et indiaanlaste rahvapärimuses säilitatud ajalugu on oluliselt täpsem kui seni arvatud. Foto: SCOTT OLSON/AFP/Scanpix

Teadus on lõpuks jõudmas järgi indiaanlaste põlvest põlve pärandatud ajaloolisele pärimusele.

Nii indiaanlaste kui ka paljude teiste mitte-Euroopa rahvaste ajaloo uurimisel on üheks suuremaks probleemiks kirjalike allikate puudumine. Samas eksisteerib enamikus kirjaoskamatutest kultuuridest rikas põlvest põlve pärandatud suuline traditsioon.

Tihti kiputakse suulist pärimust kõigest rahvajuttudeks pidama, kuid nüüd näitavad aina enamad teadusuuringud, et juttudel võib siiski tõepõhi all olla.

Värskes ajakirjas Nature Communications avaldatud teadusartiklis võtsid geneetikud uurida 25 tänapäevaste Lax Kw’alaami ja Metlakatla rahvaste esindajate geeniproovid ning uurisid neid 1000 kuni 6000 aastat tagasi elanud hõimude 25 esindaja geenidega.

Uuringust tuli küll välja, et tänapäevaste indiaanlaste geenid on mõjutatud Euroopa kolonisaatorite ja nende toodud viiruste poolt, kuid lisaks sellele leiti, et Metlakatla rahvas on olnud piirkonnas tuhandeid aastaid, mis kinnitab nende enda suulist ajalookäsitlust.

Samuti avastati, et Kanada läänerannikul elavate Tsimshiani rahva arvukus kahanes ligi 175 aastat tagasi 57 protsendi võrra. Ajaliselt langeb selline rahvastiku kollaps kolonisaatorite kohale jõudmise ja rõugete levikuga, mis on samuti säilinud ka suulises pärimuses.

«Teadus hakkab tõendama seda, mida me koguaeg rääkinud oleme,» kommenteeris tulemusi üks uuringus osalenud arheoloogidest Barbara Petzelt.

Briti Columbia Ülikooli teadlaste sõnul muutuvad rahvajutud küll igal ümberjutustamisel, kuid peamised faktid saavad siiski kuulajate ja lugudega kursis olevate ühiskonna liikmete poolt üle kontrollitud, nii et üldine mõte peaks siiski paika jääma.

«Tulevikus pööraksin suulisele pärimusele palju rohkem tähelepanu, kuna need võivad viia meid palju paremate arusaamisteni teaduslike uurimiste võimalike suundade kohta,» ütles üks uuringu autoritest Eske Willerslev CBC uudistele.

Uuring ilmus ajakirjas Nature Communications.