:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2016/12/30/6215713t1hcb95.jpg)
Linnuteadlase Marko Mägi sõnul ei ole inimeste tagant näppamise komme vareste puhul ootuspärane, kuid samas ka mitte midagi üllatavat.
Ornitoloog passi varastanud varesest: eks linnalinnud ole inimeste käitumisest õppinud (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile teatas RIA Novosti ebatavalisest olukorrast Ivangorodi piiripunktis, kus vares piiri ületavalt Eesti kodanikult passi varastas. Isegi piirivalve jäljekoera abiga ei suudetud dokumenti tagasi saada ja nii pidi õnnetu kodanik abi saamiseks pöörduma Eesti konsulaati Peterburis.
/nginx/o/2016/12/30/6215733t1h0519.jpg)
Ornitoloog Marko Mägi sõnul ei ole selline käitumine vareste puhul kuigi ootuspärane, kuid et tegu oli ilmselt linnavaresega, kes inimese kohaloleku ja käitumisega sina peal, ei ole sellises käitumises ka midagi üleliia üllatavat. Et mõned linnud on teistes julgemad või jultunumad, tuleb ette ka selliseid näppamisi.
«Eks linnavarestele ole aja jooksul ühtteist inimeste käitumisest kõrva taha pandud. Sageli on inimestel näpus söök, mida jagatakse kas oma lastele või siis sõpradele. Varesed ja ka teised linnalinnud jätavad sellise käitumisviisi meelde ja üritavad sellest kasu lõigata. Reeglina passivad nad inimeste läheduses ja ootavad viimase lahkumist, et siis pudenenud jääke süüa. Harvem juhtub seda, et toit rabatakse inimese käest, kuid selliseid juhte tuleb siiski ette,» ütles Mägi. Tema hinnangul läks vares seega hoopiski toidupala näppama, kuid sai kätte hoopis passi. Varesed ja harakad on ühed intelligentsemad linnud, kuid osaliselt seetõttu on nad saanud endale ka linnuriigi varaste tuntuse. Marko Mägi sõnul on selline jutt peamiselt levinud harakate kohta, kuid ka nende puhul ei ole asi teaduslikult päris selge.
«Kas nad ka tegelikult oma pessa läikivaid ja säravaid asju tassivad, seda ei julge ma kinnitada. Ma ei tea, et oleks leitud kulda ja karda täis harakapesi. Üksikuid näppamisi tuleb aga kindlasti ette.»
Lisaks on linnud ka uudishimulikud ja nii nagu võõrad asjad tekitavad inimestes huvi, on see ka lindude puhul. «Kui uudishimu tekitav asi juhtub olema neile jõukohane minema tassida, siis võib lind selle rahulikumaks inspekteerimiseks eemale toimetada. Nii oli ilmselt ka selle näpatud passiga,» selgitas Mägi.
Muljetavaldavamatest varastamise näidetest tõi Mägi välja ühe juhtumi Eestis mitte elutseva vareseliigiga, kes näppas järjekindlalt traadist riidepuid, tassis need puu otsa, väänas traadid kõveraks ja ehitas neist endale pesa. Kõige põnevam näppamise lugu on aga seotud USA kuldnokkadega, kes näppasid makseautomaadist münte.
«Ju ei osatud aastakümneid tagasi selle peale tulla, et masinad peaksid linnukindlad olema. Linnud pääsesid mündiväljutusava kaudu masinasse, võtsid mündi ja kadusid. Pole kahjuks teada, mis nad saadud rahaga peale hakkasid,» kirjeldas Mägi toimunut.
Toidu varastamine on aga lindude seas täiesti tavaline käitumine, milles ei ole süütud kindlasti ka mitte varesed. Marko Mägi sõnul teevad seda ka kõik teised linnud, kuna keegi ei ütle ära tasuta kõhutäiest. Varesed on lihtsalt ühed suuremad ja julgemad inimesega kaaslevad linnud, mistõttu jääb nende näpsamine rohkem silma.