/nginx/o/2016/12/29/6211683t1h9534.jpg)
Astronoomid on saanud värskeid teadmisi eksoplaneedi kodutähe kujunemise kohta. Uued tõendid toetavad Proxima B elukõlbulikkust, vahendab seeker.com.
Avastused Proxima B kujunemisloost viitavad, et kauge planeet võib tõepoolest olla elukõlbulik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2016. aastal avastatud Proxima B on Maale lähim ja tõenäoselt ka kõige sarnasem eksoplaneet, mis tiirleb ümber oma kodutäheks oleva meie Päikese naabertähe Proxima Centauri. Avastamisest saadik on Proxima B elukõlbulikkuse üle käinud tulised diskussioonid ja tõendite otsimised.
Üks olulisematest senistest lahtistest otsadest taandub küsimusele, et kas Proxima Centauri ja tema naabertäht Alpha Centauri on omavahel gravitatsiooniliselt seotud. Õigupoolest oleks see küsimus huvitav ka ilma tagajärgedeta eksoplaneedi elukõlbulikkusele. Alpha Centauri on omapärane kolmest-tähest koosnev süsteem, millest kaks – Alpha Centauri A ja B – paiknevad üksteisele lähestikku, kuid kolmas – Proxima Centauri – on oluliselt suuremaorbiidiga ja tiirleb ümber ülejäänud kahe.
Puhtale astronoomilisele huvile lisab vürtsi aga selle tähe ümber tiirlev eksoplaneet Proxima B, millest on saamas maiste maavälise elu fanaatikute tähelepanu keskpunkt. Planeet on ligikaudu sama suur kui Maa ja tiirleb oma tähe «elukõlbulikus tsoonis» – alas, mis ei ole elu tekkimise takistmaiseks ei liiga külm ega liiga kuum.
Hetkel teame me vaid seda, et Proxima B on olemas, kuid tema koostisest, vee olemasolust ega muust elu tekke jaoks olulisest ei tea me siiski kuigi palju. Teadmine tema kodutähe seotusest oma sõsara Alpha Centauri A’ga on paljutõotav.
Kujunemislugu annab vihjeid
Tšiilis asuva Kõrgtäpsusega Radiaalkiirusega Planeediotsija (High Accuracy Radial velocity Planet Searcher – HARPS) abil suutsid astronoomid hiljuti esmakordselt mõõta nõrga valgusega Proxima Centauri liikumist öötaevas. Seda Alpha Centauri liikumisega võrreldes jõutigi järelduseni, et tähed peavad olema gravitatsiooniliselt seotud. See ütleb aga nii mõndagi ka maavälise elu kandidaadi nr 1 kohta.
Nimelt kui Proxima Centauri ja Alpha Centauri on omavahel seotud, peavad nad olema tekkinud miljardeid aastaid tagasi ühes udukogus ning olema ühevanused. Ajakirjas Astronomy & Astrophysics ilmuvas artiklis oletavad teadlased, et sellise ajaloolise kulgemise korral pidi Proxima Centauri üks hetk teistest tähtedest eralduma. Sellisel juhul pidi aga Proxima B tekkima tähest oma tänase orbiidiga võrreldes oluliselt kaugemal ning aegamööda talle lähenema. Kaugel orbiidil oleks planeedi vesi pidevalt jäätunud ega oleks saanud seega enne elukõlbulikku tsooni jõudmist ära auruda. Selline tõdemus ei võimalda küll teha järeldusi Proxima B’l leiduva vee koguse kohta, kuid siiski võib oletada, et Proxima B’l võib punane tähevalgus langeda lahtistele veekogudele.