Värske uuringu kohaselt elab looduses praeguseks vaid 7100 gepardit ning arvukus kahaneb kiiresti, vahendab BBC.
Maailma kiireimat imetajat ohustab välja suremine (1)
Peamise väljasuremise põhjusena tuuakse välja konflikti inimestega. Ameerika Teaduste Akadeemia Toimetistes ilmunud artiklis lasevad teadlased omamoodi hädavilet ja teatavad, et liik tuleks kiiremas korras tõsta ohustatud liike kategoriseerivas punases nimistus kategooriast «ohualdis» ümber «ohustatuks».
Uuringu andmetel elab enam kui pool maailma gepardidest ühel suurel asualal, mis ulatub Lõuna-Aafrikas üle kuue riigi piiride. Aasias on gepardid tänaseks juba praktiliselt välja surnud ja Iraanis on looduses säilinud vähem kui 50 isendit.
Oma konkurentsitu jooksukiiruse tõttu on ka gepardide areaal nii suur, et neid ei oleks võimalik ühegi looduskaitsealaga piisavalt kaitsta. Ligi 77 protsenti nende asualast jääb väljapoole kaitsealasid. Kuna neile koduks olevatele maade tuleb aga pidevalt juurde inimesi, kes muudavad looduskeskkonda ja peavad metsikutele loomadele jahti, tähendab see paratamatult tõsist konflikti. Üheks kaslastele jahipidamise põhjuseks on Pärsia lahe äärsete riikide suur nõudlus gepardipoegade kui koduloomade järgi-
Näiteks Zimbabwes on gepardide arvukus kahanenud vaid 16 aastaga 1200 isendilt vaid 170-le. Üheks põhjuseks, miks kiirete kasside olukorrale varem tähelepanu pole juhitud, peavad teadlased looma saladuslikku ja inimesest eemale hoidvat elustiili.
«Meie uuringu tulemused näitavad, et gepardide elutegevuseks vajalikud suured maa-alad ja keerukas ohustavate faktorite kombinatsioon tähendavad, et see liik on palju suurema väljasuremise ohu all kui seni arvatud,» ütles uuringut juhtinud Sarah Durant Londoni Zooloogiaseltsist.
Kuigi nii ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubitsemise konventsioon CITES kui ka paljud rahvusvahelised ja kohalikud organisatsioonid on panustanud märkimisväärselt gepardide olukorra parandamisse, juhivad uuringu autorid siiski tähelepanu, et liigi säilimiseks on vaja märksa põhjalikumat kaitsealade ümbermõtlemist. Kutsutakse üles paradigmamuutusele looduskaitses, kus konkreetsete alade kaitse alla võtmise asemel loodaks kohalikele kogukondadele rahalisi või muid hüvesid, mis innustaksid neid liikide kaitsmises kaasa aitama.
Uuring ilmus Ameerika Teaduste Akadeemia Toimetistes.