Päikese kannibal-kaksik neelab oma tähesüsteemi planeete

Kunstniku kujutis. HIP68468, meie Päikese kaksik, mille pinnalt avastatud liitium ja muud elemendid viitavad, et ta on oma ajaloos ära "söönud" vähemalt ühe enda ümber tiirlenud planeedi. Foto: Chicago Ülikool

300 valgusaasta kauguselt avastatud Päikesega väga sarnase HIP68468 koostise analüüs näitab, et ta on pidanud alla neelama mitu enda ümber tiirelnud planeeti.

Avastatud täht on Päikesest mõnevõrra vanem – 6 miljardit aastat vana - , kuid sellise vanuse kohta on tema keemiline koostis astronoomide jaoks suur üllatus.

Tšiilis asuva La Silla observatooriumi 3,6 meetrise teleskoobi abil avastasid teadlased esimesed planeedid selle Päikesega ülisarnase tähe ümber 2015. aastal. Nagu täht ise on analoog meie Päikesele, on ka tema ümber tiirlevad planeedid analoogiks vastavalt Neptuunile ja Maale. Päikesesüsteemi esimese planeedi – Merkuuri – teisikut tähesüsteemis aga ei paista. Samuti olid ka ülejäänud planeedid nihkunud oma kodutähele oluliselt lähemale kui nad oleksid pidanud olema.

«Need kaks planeeti kujunesid tõenäoselt mujal kui seal, kus me neid täna näeme,» ütles uuringus osalenud Chicago Ülikooli teadur Megan Bedell – tõenäoselt pärinesid nad kas tähesüsteemi kaugematest osadest. Kuhu aga kadus seni kõige keskel olnud planeet?

Üks variant on, et see rebiti mõne kosmilise kataklüsmi tagajärjel välja tervest tähesüsteemist. Tähe valguse analüüs näitab aga jälgi alla neelatud kivisest planeedist. Nimelt sisaldavad kõik tähed seda elementi teatud kogustes, kuid aegamööda põleb see ära ja kaob. Samas hoiavad planeedid oma liitiumi alles. HIP68468 valguses on aga neli korda rohkem liitiumi kui sellise vanusega planeedist arvata võiks.

«Vaid ühe tähe põhjal järelduste tegemine võib olla väga raske, aga vahetevahel meil veab ja leiame tähe, mille keemiline koostise puhul on neisse sulandunud planeetide mõju ilmselge. HIP68468 puhul on see nii. Ühe tema neelatud planeedi jäljed on näha kõikjal tema atmosfääris.» ütles Bedell. Ta lisas, et Päikese teisiku ümber toimunu ei tähenda küll, nagu oleks Päike millalgi lähiajal Maad alla neelamas. Küll aga viitab see võimalusele, et sedalaadi kataklüsmid võivad olla Universumis võrdlemisi tavapärased.

Chicago Ülikooli astronoomide tiim jätkab Päikese teisikute ümbert eksoplaneetide otsinguga.

Uuring avaldati ajakirjas Astronomy & Astrophysics.