Kliima muutub: Arktikale prognoositakse talvist sula

Kaur Maran
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased prognoosivad mitmetele Arktika piirkondadele selleks talveks erakordselt soojasid sulailmu, mis võib niigi keskkonnas kaost põhjustavaid kliimamuutusi veelgi võimendada.
Teadlased prognoosivad mitmetele Arktika piirkondadele selleks talveks erakordselt soojasid sulailmu, mis võib niigi keskkonnas kaost põhjustavaid kliimamuutusi veelgi võimendada. Foto: Vera Kostamo/Sputnik/Scanpix

Soojad jõuluilmad ei kimbuta vaid meid – teist talve järjest ennustatakse mitmele Arktika piirkonnale rekordiliselt sooje, lausa sulale kiskuvaid õhutemperatuure, kirjutab The Guardian

Analüüsid näitavad, et ilma inimkonna toodetud kasvuhoonegaaside mõjuta oleks sellised soojad talved praktiliselt võimatud. Juba lähipäevadel tõuseb temperatuur Arktikas kõrgemale kui märksa kaugemal lõunas paiknevas Kanadas. Samal ajal on Arktika jääkilbi pindala niigi üks kõigi aegade väiksemaid.

Kiireid kliimamuutusi on kogetud juba mitmel pool maailmas. Maailma ilmasüsteemide muutustega seostatakse näiteks USA California osariigis juba pikka aega kestvat põuda, Pakistanis aset leidnud põudasid ja ka põhjapõtrade massilist suremist Venemaal ja Norras.

Nüüd aga rebib Gröönimaa kohal olev madalrõhuala Arktikasse sooja õhku juurde. Kuna 2016 oli kõige kõrgema keskmise temperatuuriga aasta läbi aegade (teisel kohal on 2015, kolmandal 2014), on pooluse jääkilp erakordselt õhuke, mis teeb ta soojale õhule eriti haavatavaks. Kuigi enamasti kõneldakse ekstreemsetest temperatuuridest, on ka keskmine temperatuur oluliselt kõrgem kui piirkonna iga-aastane tavapärane keskmine.

«Tegemist on väga veidrate temperatuurikäikudega. Veel veidi ning jää hakkab hoopis sulama, mis on praegusel aastaajal väga ebatavaline,» ütles Melbourne’i Ülikooli kliimateadlane Andrew King The Guardianile.

Kingi ja kolleegide hinnangul peaks selliseid olukordi peaks normaalsetes tingimustes esinema ligikaudu kord 200 aasta jooksul. Aastaks 2040 prognoositakse aga, et sulaperioodidega polaartalved saavad normiks. Sellist tulemust näitavad arvutisimulatsioonid, mis võrdlevad praeguseid seireandmeid mudeliga, mis prognoosib, milline oleks ilmastik ilma inimkonna poolt õhku paisatud kasvuhoonegaaside mõjuta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles