Kahtlus osutus tõeks: sotsiaalmeedias hängimise ja ärevushäirete vahel leiti tugev seos

Sotsiaalmeedia. Foto: Sergei Konkov/TASS/Scanpix

Värske uuring näitab seost mitme sotsiaalmeedia platvormi kasutamise ning ärevuse ja depressiooni vahel, kirjutab futurity.org.

Värskes ajakirjas Computers in Human Behavior avaldatud uuringust selgub, et 7-11 sotsiaalmeedia platvormi kasutavate inimeste seas on depressiooni ja ärevushäirete esinemise risk ligi kolm korda suurem kui neil, kes kasutavad vaid kaht platvormi. Tulemused jäävad samaks ka siis, kui korrigeerida neid sotsiaalmeedias veedetud ajaga. Sotsiaalmeedia ja ärevushäirete

Tugevast seosest hoolimata rõhutavad autorid, et ei oska veel öelda, kas ärevus põhjustab liialdavat sotsiaalmeedia kasutamist või vastupidi.

«Seos on nii tugev, et psühholoogid võiksid kaaluda edaspidi masenduses või ärevushäirete patsientidelt sotsiaalmeedia kasutamise kohta küsima hakkamist. Lisaks võiks mõelda vastavasisulistele nõustamistele,» vahendas futurity.org uuringut juhtinud Brian A. Primacki sõnu. Primack on baashariduselt arst, kes on tänaseks Pittsburgi Ülikooli Meedia, Tehnoloogia ja Tervise Uurimise Keskuse juhataja.

Kokku osales uuringus 1787 Ameerika täiskasvanut vanuses 19-23. Nende vaimne olukord tehti kindlaks psühholoogias standardsete meetoditega, sotsiaalmeedia kasutamise kohta koguti andmed küsimustike abil. Kokku küsiti 11 tolles hetkes populaarsema sotsiaalmeedia platvormi kohta. Lisaks kontrolliti, ega andmeid moonuta erinevad segavad sotsiaalmajanduslikud ja käitumuslikud faktorid.

Tuli välja, et enim sotsiaalmeediat kasutanud vastanute seas oli uuritud vaimsete probleemide esinemise tõenäosus koguni 3,3 korda kõrgem kui kõige vähem kasutanute seas.

Kuigi teadlased ei julge veel kindla sõnaga öelda, mis pidi kahe uuritud muutuja – ärevushäirete ja sotsiaalmeedia kasutamise – vaheline põhjuslik seos toimib, on nad siiski käinud välja hüpoteesid võimalike põhjuslike mehhanismide kohta:

• Rööprähklemise, mida põhjustab ka sage platvormide vahetamine, kohta on varasemad uuringud näidanud seost vaimse võimekuse ja tervise halvenemisega.
• Erinevates platvormides kehtivate kultuuriliste reeglite rägastikus võib olla keeruline orienteeruda, mis omakorda võimendab tujukust ja negatiivseid emotsioone.
• Erinevate «reeglitega» platvormide kasutamisel suureneb fopaade tegemise tõenäosus, mis võib viia sagedasemate piinlike olukordadeni.

Uuring avaldati ajakirjas Computers in Human Behavior.