Uuring: neandertallased võisid pärandada eskimotele külma talumise võime

Neandertallased või Denisova inimesed võisid pärandada tänapäeva Põhja rahvastele ainulaadse külma talumise geeni. Foto: Dave Bartruff/picture alliance / moodboard

Värskest uuringust selgub, et Ameerika indiaanlased, eskimod ja mõned Siberi rahvad taluvad külma paremini tänu oma muistsetelt eellastelt päritud geenidele, vahendab Seeker.com.

Paljud Põhja rahvad on kuulsad oma võime poolest saada hakkama ka kõige külmemates tingimustes. See on võime, mis tekitaks paljudele teistest piirkondadest pärit inimestele olulisi raskusi. Kui seni on arvatud, et tegemist on nii-öelda keskkonnast õpitud võimega, siis ajakirjas Molecular Biology And Ecolution avaldatud uuringust selgub, et seni arvatust olulisem on ka geneetiline komponent.

Nimelt sisaldab nende inimgruppide genoom omalaadset varianti külmataluvusega seotud geenijärjestusest, mille päritolu ulatub tagasi inimesega muistsetel aegadel koos eksisteerinud neandertallaste ja Denisova inimese genoomini. See geenivariant on mõlemate muistsete inimlaste omadega väga sarnane, kuid mitte piisavalt sarnane, et teha kindlaks, kust see täpselt pärineb.

See tähendab, et tänapäeva Ameerika indiaanlased, eskimod ja teatud Siberi rahvaste grupid kannavad endas jälgi sugulusest kas Denisova inimeste või neandertallastega. Kolmanda võimalusena on välja käidud ka mõni seni tundmatu muistne nüüdisinimese eelkäija, kes võis oma geenid Põhja rahvastele edasi anda.

«[See geenivariant] puudub Aafrikas, mistõttu arvame, et see pidi jõudma tänaste rahvaste genoomi Euraasias elanud arhailistelt inimestelt,» selgitas uuringu juhtivautor Fernando Racimo New Yorki Genoomikeskusest Seeker.com’ile.

Tulemusteni jõudmiseks uuriti ligi 200 Gröönimaa eskimo genoomi rahvusvahelise 1000 Genoomi Projekti ja muistsete inimlaste – neandertallaste ja hiljuti avastatud Denisova inimese – DNAga. Võrdluses jäi sõelale kaks geeni – TBX15 ja WARS2 –, milles sisaldub ka kõrge külmataluvusega rahvaste geenivariant, mida seostatakse nii-nimetatud «pruuni rasva» tootmisega. See rasvatüüp omakorda toodab aga kehas sooja.

«Lisaks on see geen seotud ka paljude teiste funktsioonidega nagu keharasva jaotumine ning luude ja näo kuju,» selgitas Racimo.

Tegemist on alles avastusega, mis heidaks valgust neandertallastega paljunemisel päritud geenide kasulikkusele. Lisaks muule räägib see ka palju Ameerika asustamise ajaloost. Nimelt oletavad autorid, et üle Beringi maasilla Ameerikasse rännanud rahval pidi juba siis olema külmale vastupanemiseks vajalik geenivariant olemas.