Kus sünnivad maailma kõige haruldasemad teemandid?

Suured teemandid Foto: Robert Weldon/Gem Diampnds ltd/GIA

Enneolematu uuring toob esimesed tõendid, et need võisid tekkida sadade kilomeetrite sügavusel maakoores vedela metalli sees. 

Maailma kalleimad teemandid on sageli ebatavaliselt selged ja suured. Teadlasi kimbutab aga ammu küsimus, kuidas sellised teemandid tekivad. Lahenduseni jõuda on seda keerulisem, et enamik haruldasi teemante lõpetab kellegi sõrmes, mitte aga mikroskoope täis toas. Sel nädalal ajakirjas Science avaldatud analüüs aitab aga lõpuks teemantide müsteeriumit lahendada: haruldased teemandid võisid tekkida sadade kilomeetrite sügavusel maakoores vedela metalli sees.

Ehkki teoreetiliselt on sellest varemgi räägitud, on uus uuring esimene, mis seda teooriat tõenditega kinnitab. Ameerika Gemoloogia Instituudi (GIA) geoloogi Evan Smithi juhitud uurimisrühm analüüsis nii-öelda II tüüpi teemante, mis paistavad madala lämmastikusisalduse tõttu väga selged. Enamasti teadlased selliseid teemante korraga palju kätte ei saa ja nii on nende uurimine keerukas. GIAs uuritakse aga päevas tuhandeid teemante ja nii vaatasid nad läbi 53 suurt, haruldast teemanti ja eriti nende see asuvaid pisikesi tükikesi. Kui varem arvati, et tükikeste puhul on tegu grafiidiga, lõikasid juveliirid need teemantidest välja ja need jäeti väärtusetu osana kõrvale. 53 teemanti uurimine näitas aga, et 72% teemantide juures oli grafiiditükikeste sees metallirikkad mineraalid ja näiteks nikli ja raua sulam. Samuti leidus seal vesinikku ja metaani ja nii arvavad teadlased, et need tükid olid kunagi raua, nikli, süsiniku, väävli ja paljude teiste elementide sulam. Teistes teemantides leidus veel ka granaati.

Uuringu autorid arvavad, et nii võisid teemandid tekkida umbes 360 – 750 kilomeetri sügavusel maakoore sees. Hiljem sattusid need kivid kuidagi maale, ent teadlased ei tea veel miks. Metaani ja vesiniku olemasolu viitab sellele, et teemandid võisid tekkida vedeliku keskkonnas.

Loe põhjalikumalt SIIT.