/nginx/o/2016/12/14/6172831t1hec1e.jpg)
Varase inimesega samal ajal elanud inimahvlased külastasid 140 000 aasta jooksul järjepidevalt üht koobast tänapäevasel Jersey saarel.
Avastati neandertallaste lemmik turismisihtkoht (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänapäeval La Manche’i väinas asuv saar oli tollal, ligi 180 000 – 40 000 aastat tagasi veel maismaaga ühendatud ja nii said ka neandertallased oma palverännakutel käia ilma meresõitu leiutamata.
Saare sage külastamine tuli välja La Cotte de St Brelade’i koopast leitud mammutiluude ja erinevate muististe uurimise tagajärjel. Teadlased võrdlesid koopast leitud kivist tööriistu ümbritseva merepõhja geoloogiaga ning suutsid seeläbi saada täpse pildi sellest, kuidas tööriistad olid tehtud, kuidas neid kanti ja töödeldi. Nii saadi ülevaade neandertallastele kättesaadavatest materjalidest, aga veelgi olulisemalt nende päritolust.
Hämmastaval kombel näitavad uuringu tulemused, et neandertallased tulid sellesse ühte kohta kümnete aastatuhandete jooksul järjepidevalt tagasi, hoolimata selle aja jooksul aset leidnud muutustest kliimasüsteemis ja maastikus.
Uuringu esimese autori Dr Andy Shaw sõnul näitavad uuringu tulemused, et La Cotte koobas pidi olema neandertallaste jaoks eriline koht. «Nad rändasid läbi kõigi nende aastate ja põlvkondade pidevalt ja sihipäraselt selle koopa juurde. Neist maha jäänud kivist tööriistade abil saame taastada nende liikumise läbi selle muistse maastiku. Täna on see ala küll La Manche’i väina all, kuid 180 000 aastat tagasi, kui polaarjää laienes ja temperatuurid langesid, oli tegemist tavalise maismaaga. Täna on see meile paraku ligipääsmatu,» ütles Shaw. Kaasaegsete uurimismeetoditega suudetakse siiski teha vajalikud järeldused merepõhjas peituvate jäänuste kohta.
Uuringus osalenud Briti Muuseumi uurija Dr Beccy Scott lisas, et kogu uuringu puhul on huvitav just saadav pilguheit neandertallaste mõttemaailma. «Meid huvitab väga, et kuidas see paik sai nende jaoks niivõrd püsivalt oluliseks. Selle koha pidev külastamine näib viitavat varasele kaardistamise võimekusele või vähemalt arenenud arusaamistele geograafiast. Mis neid täpselt sinna meelitas, on muidugi raske öelda. Võib-olla paistis ümbritsevast pinnast kõrgem saar kaugele kätte, täites niimoodi omamoodi teetähise funktsiooni. Samas on ka võimalik, et inimesed mäletasid, et kõrgendikul oli võimalik saada peavarju, ja andsid seda teadmist põlvest põlve edasi,» ütles Scott.
Kõik need teadmised teevad La Cotte koopast ühe olulisema neandertallastega seotud muististe leiukoha Euroopas. Tänu uutele tehnoloogilistele lahendustele suudeti aga taasluua ka muistne kliima, mille tingimustes neandertallased oma «pühapaigas» käisid.
Projekti juhtinud Southamptoni Ülikooli professor Clive Gamble’i sõnul näitab suuresti graniidirahnudest koosneva saare külastatavus läbi aastatuhandete palju ka neandertallaste kohanemisvõime kohta. «Meie projekt näitab, et minevikul ja tulevikul on rohkem ühist kui erinevat – me ei ole ainus liik, kes on suutnud suurte keskkonnamuutustega hakkama saada. Loodetavast ei jää me ka viimaseks,» ütles Gamble.
Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Antiquity.