/nginx/o/2016/12/14/6171561t1hd451.jpg)
Tansaanias 40 aastat tagasi avastatud kolm jalajälje paari said hiljuti ootamatult täiendust. Lisaks muule mõjutab leid meie ettekujutustesivanemate peremudeli kohta, kirjutab New Scientist.
Iidsed jalajäljed viitavad, et varane inimene võis olla mitmenaisepidaja (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1976. aastal Tansaania põhjaosas Laetolis avastatud jalajälgede rodu moodustab tõenäoselt kõige kuulsamad jalajäljed maailmas. Elukas, kes üle vulkaanilise tuhavälja kõndides oma jäljed maailma ajalukku jättis, oli kuulsa inimeellase Lucy liigikaaslane austrolopiteekus.
/nginx/o/2016/12/14/6171545t1hf39f.jpg)
Tollal avastati kokku kolme indiviidi jäljed, kelle hulka kuulusid kahele täiskasvanule ja ühele noorloomale. Aastaid on seda toodud välja kui tõendit varaste inimlaste tuumikperekonna kohta, kuid uus avastus heidab sellele teooriale tugeva kahtlusevarju.
Uue leiuni jõuti tõelise juhuse tagajärjel. Nimelt otsis kohalik omavalitsus võimalust ehitada jälgede kohale nende eksponeerimiseks ja turismi arendamiseks suur muuseum. Selleks tuli eelnevalt läbi viia aga põhjalik geoloogiline uuring, mille käigus uued jäljed avastatigi.
Seega lisandub nii-nimetatud Laetoli «perekonnale» kaks uut liiget, kellest suurem – esialgse nimega S1 – oli jätnud uurimiseks 13 jälge ja väiksem S2 vaid ühe. Teadlased oletavad, et tuhavälja põhjalikuma läbiuurimise käigus võib see arv aga muutuda ja kokku võib S1 jälgi leiduda isegi 50. Hetkel näitavad uurimise tulemused, et jäljed jätnud loomad pidid kõndima samas suunas ja samal ajal kui 1976. aastal leitud jälgede jätjad. Selline tõdemus muudab aga meie arusaama nende inimahvide sotsiaalsest struktuurist.
Uue hüpoteesi kohaselt oli austrolopiteekide perestruktuur pigem sarnane nende tänapäevaste sugulaste gorillade omaga, kus üht «alfaisast» saadab mitu emast koos järglastega. Samas tuuakse aga välja ka erinevusi – nimelt oletatakse 2011. aastal läbi viidud austrolopiteekide hammaste uuringu põhjal, et neile oli iseloomulik sotsiaalne kord, kus nooremad emased lahkusid uue sotsiaalse grupi otsingutel perekonnast. See on aga väga erinev gorilladega, kelle puhul on jätavad just suuremad isased grupi, et luua uus pere.
Lisaks näevad teadlased Laetoli väljal lootust teha kindlaks austrolopiteekide kõnnaku sarnasus või erinevus kaasaegse inimese sammuga. Selles küsimuses ei ole teadlased veel selget konsensust leidnud, kuid vastused võidakse leida juba 2017. aasta keskpaigas, mil Laetoli väljakaevamised jätkuvad.
Uuring avaldati ajakirjas eLife.
/nginx/o/2016/12/14/6171547t1hdf94.jpg)