Kolmeaastaselt tehtav test aitab märgata ühiskonna heidikuid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pilt on illustreeriv
Pilt on illustreeriv Foto: Vida Press

Tuhandet inimest kaasanud uuring näitas, et 20% lastest pani hiljem toime 80% kuritegudest. Hilisematele probleemidele osutasid näitajad, mida sai mõõta juba kolmeaastaselt. 

Juba praegu suudavad teadlased ennustada, missugused lapsed hakkavad täiskasvanuna rohkem kuritegusid toime panema, kes vajavad enim sotsiaaltoetusi ja ka haiglaravi – selleks tuleb vaadata laste vaimseid ja füüsilisi võimeid enne kolmeaastaseks saamist ning nende pere majanduslikku olukorda. Tuleviku probleemidele osutavad näiteks väiksem intelligents, probleemid kõnest aru saamisega, väiksem enesekontroll ja kesisem käteosavus. 

Nende ja muude tegurite mõõtmise käigus koostati nii-öelda «ajutervise» indikaator, mis seostus otseselt lapse hilisema eluteega. Nii ennustasid lapsepõlve näitajad tulevikus toime pandud kuritegusid või siis inimesele vajaminevate ravimite arvu, aga ka riskikäitumist nagu suitsetamine. 

Duke’i Ülikooli, Londoni Kuningliku Kolledži ja Otago Ülikooli teadlaste tulemused avaldati ajakirjas Nature Human Behaviour ning eksperimendis uuriti üle tuhandet 38-aastast uus-meremaalast. 

Duke'i Ülikool
Duke'i Ülikool Foto: Duke'i Ü

Ehkki taolised tulemused ei pruugi paljusid üllatada, peitub autorite sõnul tulemuste olulisus hoopiski selles, et väga väike osa inimestest vastutab hiljem suure osa kulukate probleemide eest, sest viiendikule uuringus osalejatest vastas ligi 81% kriminaalrikkumistest ning haiglas veedetud öödest. Nii kehtis uuringu osalejate hulgas kuulus Pareto printsiip ehk 80:20 reegel, mille kohaselt jaotub 80% rahvastiku rikkusest üksnes 20% inimeste kätte. 80/20 reegel kehtib veel paljudes teistes valdkondades. 

Autorite sõnul näitavad tulemused, et kuna laste võimed osutavad hilisematele probleemidele juba varakult, võiks need käsile võtta, et tulevikus ühiskonna kulusid kokku hoida. 

Tagasi üles