Katse kosmosekoriluses: Jaapan saatis orbiidile esimese kosmoseprügi korjaja prototüübi

Japan's H-IIB rocket with a capsule called Kounotori, or stork, lifts off at the Tanegashima Space Center in Tanegashima, southern Japan, Friday evening, Dec. 9, 2016. The Japanese capsule contains nearly 5 tons of food, water and other supplies, including new lithium-ion batteries for the International Space Station Foto: Ryosuke Uematsu/AP

Rahvusvahelisse Kosmosejaama ISS saadetud kaubalaev kannab enda pardal ka kalavõrgu firma toodetud püünisega «kosmoseprügi» korjajat, vahendab seeker.com.

Kuigi inimkonna kosmoseavastus näib paljudele alles verisulis, seisame me juba praegu silmitsi ühe satelliiditehnoloogia kahetsusväärse tagajärjega – odavneval kosmosetehnoloogial on omad tagajärjed ja orbiit on lihtsalt liiga paksult täis juba otstarbe kaotanud «kosmosekola». Selle hulka kuuluvad nii vanad satelliidid kui ka eraldunud kanderakettide jäänused. Mõnede hinnangute kohaselt on orbiidil praeguseks juba enam kui 100 miljonit erineva suurusega objekti, mis tõstab juba praegu oluliselt kokkupõrgete ohtu.

Samal ajal tõuseb satelliitides sisalduvate mineraalainete vajadus pidevalt ja nii on igal sellisel vananenud satelliidijupil ka arvestatav rahaline väärtus. Nii ei ole üllatav, et mitmed kosmoseagentuurid üle maailma on pööranud oma pilgu taevasse küsimusega, et kuidas kogu see materjal uuesti alla Maa peale tuua.

Nüüd näib, et Jaapani kosmoseagentuur JAXA on haaramas kosmoseprügi teemal juhtohje. Reedel saatis JAXA Tanegashima saarelt orbiidile kaubalaeva Kounotori (jaapani keeles «kurg»), mille pardal on lisaks ISSi varude täiendusele ka esimene suurem n-ö «kosmosekoriluse» otstarbega aparaat.

Kosmosealustele ebatavalisel kombel on see alus varustatud rihmade ja isegi võrguga, mille väljatöötamine koostöös ühe tõusva päikese maa suurima kalapüügitarvete firmaga kestis kümmekond aastat. Nii-nimetatud elektrodünaamilise võrgu rihmad koosnevad ülipeentest roostevaba terase ja alumiiniumi traatidest.

Sellise omapärase seadmega loodavad jaapani kosmoseinsenerid kokku koguda mitmeid tonne kosmosekola. Maa kohal hõljuvad objektid püütakse võrguga kinni ja lõa jätketes tekkiva elektri tagajärjel peaks kogu tandem seejärel aeglustuma ning vaikselt langema hakkama. Maa atmosfääri sisenedes põleb suur osa materjalist mõistagi ära, kuid osa jõuab ka maandumiseni ning seejärel tõenäoselt ka kasumliku ärakasutamiseni. Siiski on tegemist veel esimese katsega - reedel taevasse saadetud prototüübis on võrgu kogupikkuseks 700 meetrit, -kuid reaalse missiooni jaoks peaks see jõudma 5-10 kilomeetrini.

Kosmoseagentuuri kõneisiku sõnul loodetakse aktiivsete kosmosekoriluse missioonidega alustada juba tuleva kümnendi keskpaigas.