Doktoritööst selgus, et inimese tervisele ohtlikke kõrge radooniriskiga alasid võib leida kõikjalt Eestist, kuid peamiselt asuvad need Põhja-Eesti klindivööndis.
Doktoritöö: inimese tervisele ohtlikku radooni leidub kõige enam Põhja-Eestis
Täna kaitseb doktoritööd Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant Krista Saarik, kes uuris tervisele kahjuliku radooni emissiooni Eesti mitmes paigas, kus loodusliku radioaktiivsuse tase on kõrgem.
Töös pööratakse suurt tähelepanu ka pinnaseõhu radooni aktiivsuskontsentratsiooni aastaajalistele muutustele.
«Radooni ja selle lagunemisel tekkivate tütarnukliidide sissehingamine suurendavad kopsuvähki haigestumise riski. Eesti kuulub Euroopas kõrgeimate radooniriskiga riikide hulka,» selgitas Saarik töö olulisust. Ta lisas, et üldjuhul on kõrge radooniriskiga aladel asuvate hoonete siseõhus ka radooni aktiivsuskontsentratsioon kõrge. «Selle peamiseks põhjuseks on majade all asuva pinnase kõrge radooniriski tase ja/või aluspõhja uraanirikkad kivimid. Täiendav radoon võib pärineda põhjaveest, ehitusmaterjalidest ja pinnakattes olevatest rändkividest,» rääkis ta.
Doktoritöö eesmärk oli selgitada ja analüüsida olulisimate kvaternaarisetete pinnaseõhus radooni leviku ja ajaliste muutuste põhjusi, samuti pinnaseõhus kujuneva ja geoloogiliste tingimuste olemasolul aluspõhja kivimitest pinnaseõhku juurde lisanduva radooni mõju. Selgus, et inimese tervisele ohtlikke kõrge radooniriskiga alasid võib leida kõikjalt Eestist, kuid peamiselt asuvad need Põhja-Eesti klindivööndis.
«Pikaajaline ja pea igakuine radooni aktiivsuskontsentratsiooni seire pinnaseõhus näitab, et Eesti pinnase radoonitase ja radooni käitumine pinnases on väga muutuv,» selgitas autor.
Doktoritöös käsitletud teema omab lisaks teaduslikule ka praktilist väärtust. Nimelt iseloomustab mõõdetud aktiivsuskontsentratsioon projekteeritava hoone aluse pinnase radooniriski taset ja võimaldab projekteerida meetmeid, et takistada radooni pääsu rajatava hoone siseõhku.
Loe doktoritöö täisteksti SIIT.