Leedu lapsmuumia kirjutab ümber rõugeviiruse ajalugu

Foto: Kiril Cachovski, Lithuanian Mummy Project, 2015

Vilniuse krüptist leitud 17. sajandist pärit muumialt saadi maailma kohutanud viiruse kohta vanimad otsesed DNA-proovid.

Seni vanimaks tunnistatud otsesed tõendid rõugetest pärinesid ligi 300-aastaselt Siberi muumialt, Leedu muumia suremise aastaks on aga märgitud 1654.

See on üks järjekordne näide, kus DNA-uuringud on muutmas meie pilti ajaloost. Nimelt on ajaloolased seni arvanud, et rõuged on inimkonda saatnud kogu meie ajaloo vältel. Sellele teooriale panid aluse ligi 3000 aasta vanused Egiptuse muumiad, mille pealt leitud rõugearme tõendina tõlgendati. Samas võivad sellised jäljed jääda ka tuulerõugetest või leetritest, mistõttu ei saa arme otseseks tõendiks pidada.

Vilniuse muumialt suudeti aga saada kätte otsesed DNA proovid, mis olid küll mõnevõrra killustunud, kuid nende kombineerimisel suudeti siiski panna kokku terve uuritava viiruse genoom. Saadud viiruse tüvi kõrvutati teiste teadaolevatega 20. sajandist ja tuli välja, et muistne viirus ei olnudki tänapäevasest kuigi erinev. Kaks kõrvutatud tüve – 17. ja 20. sajandi omad – jagasid isegi ühist 16. sajandist pärinevat eellast.

Avastus on huvitav, kuna muistse Egiptuse ajast inimkonda saatnud haiguse puhul tuleks oodata, et see oleks arenenud geneetiliselt oluliselt mitmekesisemaks, mitte ei oleks vahemikus 1654-2016 niivõrd sarnane püsinud. See tähelepanek viitab uuringut juhtinud geneetik Ana Duggani sõnul, et «rõugete ja inimeste kooseksisteerimine ei ulatu ajaloos nii kaugele tagasi kui seni arvati.»

Selline tähelepanek sobitub ka ajalooliste allikatega, mis näitavad, et rõuged muutusid just 16. sajandi teises pooles. Muutusele eelnevalt oli see haigus, mis tekitas vahel nakkuskoldeid ja probleeme, kuid oli siiski pigem harv nähtus. Pärast 16. sajandi teist poolt muutus see aga järsku tõsiseks epideemiaks. Kas ja kuidas see viirus oli seotud Egiptuse muumiate haigustega, ei ole veel selge.

Rõugete kadumine on üks kaasaegse meditsiini edulugusid. See oli üks esimestest haigustest, mille vastu võitlemiseks vaktsiinid välja töötati ning 1980. aastal sai sellest ka esimene, mille Maailma Terviseorganisatsioon WHO ametlikult hävitatuks kuulutas.

Uuring avaldati ajakirjas Current Biology.

Muumia uuringutest on valminud ka video, mis on kahjuks vaid leedukeelne, kuid annab siiski aimu, milline ajalugu tegev muumia välja nägi.