/nginx/o/2016/04/18/5275585t1h6599.png)
/nginx/o/2016/12/08/6155459t1h3559.jpg)
Eesti Maaülikooli teadlased osalesid uuringus, mis näitab, et globaalsete muutuste tingimustes võib putukate taimetoitlus kliimat mõjutada, sest stressis taimedest lendub kliima soojenemist aeglustavaid ühendeid.
Teadlased: putukate taimeisu võib aeglustada kliima soojenemist (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maaülikooli teadlaste sõnul soodustaks soojem kliima põhjalaiuskraadidel taimtoiduliste putukate levikut, mis võib suurendada putukate tekitatud taimekahjustusi. «Taimtoiduliste putukate ründe tagajärjel satuvad taimed stressi ning hakkavad eritama suures koguses lenduvaid ühendeid, mis meelitavad kohale nende vaenlasi,» rääkis Eesti Maaülikooli professor Ülo Niinemets.
«Taimedelt lendunud ühenditel on kindel bioloogiline roll, juba atmosfääri jõudnuna osalevad need ühendid atmosfäärsete aerosoolide, sh sekundaarsete orgaaniliste aerosoolide moodustamisel, mis vähendavad päikesekiirguse läbilaskvust ning lõppkokkuvõttes aeglustavad sellega kliima soojenemist.»
Seni on teadlased seoses atmosfääriprotsessidega taimede lenduvühendeid uurinud kui pidevat emissiooni, ent see on omane ainult vähestele taimedele. «Herbivooride põhjustatud stressist tulenev emissioon võib ulatuslike taimekahjustuste korral mängida päris olulist rolli atmosfäärikeemia kujunemisel,» lisas Niinemets.
Selleks, et selgitada herbivooride mõju teiseste orgaaniliste aerosoolide moodustumisele, uurisid Eesti ja Soome teadusrühmad Eesti Maaülikooli professori Ülo Niinemetsa ja Ida-Soome Ülikooli professori Jarmo Holopaineni juhtimisel ühiselt põhjapoolseid puuliike nagu soo- ja arukask, mis olid toidulauaks hariliku hallavaksiku vastsetele.
«Hallavaksiku vastsed on kõigesööjad ning nende rünnak lõpeb sageli ulatuslike metsaalade täieliku paljakssöömisega. Lähiaastatel laieneb hallavaksiku levila edasi põhja poole ja on oodata, et tuleviku kliimatingimustes võivad hallavaksikud oluliselt hakata mõjutama põhjapoolseid ökosüsteeme,» selgitas professor.
«Uuringust selgus, et lenduvühendite emissioon sõltub sellest, palju herbivoorid lehestikku söövad – putukate kahjustatud lehtedest eritunud lenduvaid ühendeid sisaldavas õhus on uute osakeste teke 150 korda suurem.»
Niinemetsa sõnul on tegemist esimese uuringuga, mis näitab, et taimtoiduliste putukate toitumine suurendab taimede tekitatud teiseste orgaaniliste aerosoolide teket: «Herbivooride käitumine võib seega tulevikus tegelikult aeglustada globaalselt kliima soojenemist.»