/nginx/o/2016/04/18/5275585t1h6599.png)
/nginx/o/2016/03/23/5187429t1hede9.jpg)
Teadlased avastasid, et usuline või spirituaalne kogemus aktiveerib ajus samad naudinguvõrgustikud, mis käivituvad siis, kui tegu on armastuse, seksi, hasartmängude, narkootikumide või muusikaga.
Usust pilves – aju reageerib usule nagu seksile, armastusele ja narkootikumidele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Miljardeid inimesi usub mingil tasemel jumalasse ning nende sõnul mõjutab religioon ja spirituaalsus vähem mingil tasandil nende elu. Teisalt polnud teadlastel seni palju infot selle kohta, kuidas usk meie ajudes välja näeb ning kuidas usuga seotud kogemused meie aju mõjutavad.
Sel nädalal avaldas aga Utah Meditsiinikooli neuroradioloog Jeff Anderson kolleegidega ajakirjas Social Neuroscience uuringu tulemused, mis näitavad, et usk mõjutab aju samamoodi nagu armastus, seks, hasartmängud, narkootikumid ja muusika. Tema sõnul näitab uuring, et ehkki inimeste religioonid ja uskumused erinevad, saadavad need ajju sarnaseid sõnumeid.
Uuringus analüüsis Anderson skanneriga 19 mormooni aju, lastes vabatahtlikel samal ajal erinevaid ülesandeid täita. Nende hulka kuulusid näiteks vaikselt istumine, video vaatamine, palvetamine ja palveraamatute lugemine. Asja eesmärk oli luua võimalus spirituaalse kogemuse saamiseks.
Tunniajase skannimise käigus küsiti eksperimendis osalenutelt korduvalt, kas nad tunnetavad vaimu ning osalejad said kogemuse tugevust hinnata nelja palli skaalal. Lisaks sellele mõõtis uurimisrühm ka osalejate pulssi ja hingamise sagedust.
Skanneri pilte uurides avastaski Anderson, et kõigi osalenute ajudes muutusid kirjeldatud spirituaalse kogemuse ajal aktiivseks samad piirkonnad: otsuste ja hinnangutega tegelev osa, keskendumisega seotud osa ning naudingutega seotud osa. Viimast seostatakse ka armastuse, muusika nautimise ning meelemürkidega seotud eufooriaga. Andersoni sõnul ongi üks uuringu olulisemaid tulemusi see, et kuna kõigi uuritavate ajudes aktiviseerus sama piirkond, näitab see, et peaksime üksteise suhtes näitama üles rohkem empaatiat, sest mõiste kellestki «teisest» vähemalt usu suhtes ei kehti.