Usside geeniuuring näitab, et ka inimesed võivad endale uusi jäsemeid kasvatada

Riin Aljas
, teadustoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neelhingsetel on inimestega sarnased geenid.
Neelhingsetel on inimestega sarnased geenid. Foto: Shawn Luttrell/University of Washington

Inimeste geenidega sarnaste neelhingsete uuring näitab, et kui sama geenimuster suudetakse inimestele üle kanda, võime tulevikus oma kehaosi ise taastada. 

Mis oleks kui inimesed suudaks pärast õnnetusi amputeeritud jala asemele uue kasvatada või pärast selgroo vigastust närvisüsteemi taastada? Washingtoni Ülikooli teadlaste värske, ajakirjas Developmental Dynamics avaldatud uuring näitab, et see ei pruugi üldsegi võimatu olla. Võti peitub ookeanide põhjas elavate usjates neelhingsetes, kes suudavad pooleks minnes oma kehaosad tagasi kasvatada: nende hulgas pea, närvisüsteemi ning sisemised organid.

Kui teadlased suudaks selle võime taga seisva geneetilise koodi lahti murda, võiks inimeste geene muutes, see teoks saada ka inimkehades - tänu CRISPR geenitehnooogiale on tulevikus geenide muutmiseks palju uusi lahendusi. «Jagame nende loomadega tuhandeid geenivariante ning meil on kehaosade kasvatamiseks palju samu geene,» põhjendas uuringu juhtivautor, Washingtoni Ülikooli bioloogiadoktorant Shawn Luttrel.

Usside võime on seda hämmastavam, et pooleks lõigatud uss kasvatab uued kehaosad sisuliselt mitte millestki. Kolme või nelja päeva järel hakkavad neil taas arenema nina ja suu ning viie kuni kümne päeva järel arenevad tema kehasse taas süda ja neerud. Kahe nädala möödudes on uss saanud aga juba inimese selgroo ja ajuga võrreldavad kehaosad. 

Uuringu olulisus peitubki asjaolus, et teadlased uurisid selle protsessi taga olevaid geenimustreid. Nad usuvad, et kasvu taga seisab üks põhiline geenivariant või geenigrupp, sest iga ussi kehas ilmneb sarnane geenimuster. Tuleviku eesmärk olekski uurida, kas samasugune muster võiks avalduda ka inimeste kehaosade kasvatamisel.

Tagasi üles