Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/04/18/5275585t1h6599.png)
/nginx/o/2016/11/24/6105981t1he7b8.jpg)
Marsi kulgur arvas, et ta on Marsile jõudnud, ehkki tegelikult oli see punasest planeedist 3,7 kilomeetri kaugusel. Valearvestuse tegi arvuti.
Oktoobris Marsile maanduma pidanud Schiaparelli kulgur lendas sujuva maandumise asemel lihtsalt õhku. Eile teatas aga Euroopa Kosmoseagentuur, et nad on Schiaparelli maandumisvigade saladust lahendamas: ehkki enamiku missioonist töötas arvuti veatult, tekkis sinna viimastel kilomeetritel viga ning nii arvas kulgur, et ta on juba Marsile jõudnud. Tegelikult lahutas seda planeedist 3,7 kilomeetrit.
Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) esindajate sõnul on see nende esialgne selgitus ning täpsemat infot saavad nad anda 2017. aasta alguses, kui valmib põhjalikum raport.
Mis oli Schiaparelli Marsi-maandur?
Schiaparelli oli ESA Marsi-uuringute esimene samm, millega hinnati Marsil maandumise võimalusi ja tehnoloogiaid tulevaste missioonide jaoks. See oli peaproov puuriva kulguri maandumiseks nelja aasta pärast. Seetõttu peeti missiooni Schiaparelli õhku lendamisest hoolimata edukaks. Eduka maandumise korral oleks Schiaparelli pardal olnud «väike teaduspakett» maandumisele järgnevatel kahel päeval mõõtnud Marsil valitsevaid tuuli, õhuniiskust, -rõhku ja -temperatuuri ning ka planeedi pinna elektrivälju.