/nginx/o/2016/04/18/5275585t1h6599.png)
/nginx/o/2016/11/22/6097213t1h5eb7.jpg)
Esmakordsel talvituvate lindude loendusel laekus andmeid kokku 26 veelinnuliigi kohta ja kõige rohkem on Eestis aule.
Eestis talvituvad linnud loeti esimest korda üle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
26 linnuliigist seitsme arvukama liigi kohta sai koostada veelindude levikut kirjeldavad mudelid. Eestis loendati enim aule, kelle arvukus jääb mudeli põhjal vahemikku 90 000 kuni 460 000 isendit, kusjuures uus oluline auli talvitusala avastati Ida-Virumaal.
Rohkelt talvitus Eesti merevetes ka vaeraid ning kala- ja hõbekajakaid. Rahvusvahelisse punasesse nimestikku kantud linnuliikidest kohati loendustel lisaks aulidele ka Eestis teise kaitsekategooriasse kuuluvaid kirjuhahku, keda loendati 1218 isendit ning kes avastati esmakordselt talvitumas ka Hiiu madalatel. Andmeid saab vaadata SIIT.
Läänemeri on oluliseks talvitusalaks paljudele arktilistele veelinnuliikidele, kelle arvukust mõjutavad tugevalt kliimamuutused ja merekeskkonnale mõjuvad survetegurid. Hoogustunud meretranspordiga kaasnevad riskid ja tuuleparkide rajamine avamerele võivad olla tõsiseks ohuks ka mitmele ohustatud linnuliigile.
«Talveperiood on lindude eluringis kriitiline aeg, mistõttu on oluline võimalikult täpselt teada, kus ja millal linnud talvituvad ning arvestada arendustegevustest tulevate võimalike ohtudega. Arvestades Eesti olulist asendit arktiliste veelindude rändeteel ja talvituspaigana ning sellest tulenevat rahvusvahelist vastutust on merelindude kaitseks loodud kaitstavate alade võrgustik Eesti avamerealal veel ebapiisav. Käesolev uuring on kindlasti oluliseks lähtekohaks merealade edasise kaitse korraldamisel,» selgitas Agu Leivits, keskkonnaameti liigikaitse büroo elurikkuse peaspetsialist.
Eesti merealal talvituvate veelindude arvukust, paiknemist ning muutusi nende levikus on vaja meil teada Euroopa Liidu linnudirektiivi ja merestrateegia raamdirektiivi täitmiseks, samuti HELCOMi, Bonni ning Ramsari konventsioonidest tulenevate kohustuste täitmiseks.
«Kogutud info on väga oluline olemasolevate Natura 2000 võrgustikku kuuluvate linnualade kaitse tulemuslikkuse hindamisel ning aitab kaasa nende alade kaitsekorralduskavades kavandatud tegevuste täitmisele. Edaspidi on vajalik jätkata rahvusvaheliselt koordineeritud loendustega ka rändeperioodil, mil paljud arktilised veelinnud kasutavad Eesti merealasid rändepeatuspaigana,» selgitas töö tellimise olulisust Agu Leivits.
Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi peaspetsialist Leho Luigujõe sõnul osutus töö teostamine oodatust keerukamaks, sest kahe talvekuu jooksul oli lennuloenduseks sobiva ilmaga päevi vaid kümmekond, mis kasutati ka välitöödeks kõik ära. «Samas on rõõm tõdeda, et teostasime esimest korda ajaloos arktiliste merelindude üldloenduse Läänemerel ning see osutus edukaks ettevõtmiseks. Kui Eesti rannikuvete loendustulemused on juba praeguseks selgunud, siis kogu Läänemerd hõlmav kokkuvõte ilmub järgmisel aastal,» lausus Luigujõe.
Eestis teostas loendusi ja kogutud andmete analüüsi ning veelindude levikut kirjeldavate mudelite loomist Eesti Maaülikool. Lennuloendust toetati SA KIK keskkonnaprogrammist ja Euroopa Ühtekuuluvusfondist.