Vene teadlased avastasid Arktikast natside salajase uurimisjaama jäänused (3)

Kaur Maran
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Kuvatõmmis/Youtube

Avastus kinnitab seni müüdiks peetud salabaasi olemasolu. Selle viimased töötajad surid tõenäoselt mürgise jääkaruliha söömise tagajärjel.

«Enne teadsime me sellest baasist vaid kirjalikest allikatest, nüüd on olemas aga päris asitõendid,» ütles Vene Arktika Rahvuspargi vanemteadur Jevgeni Jermolov rahvuspargi pressiteates.

Karmis Põhjala kliimas 72 aastat tühjana seisnud jaamast ei ole mõistagi kuigi palju järel. Kuna paljudel leitud asitõenditel olid siiski peal saksakeelsed kirjad ja tihtipeale ka tootmisaastad, suudeti laagri päritolu siiski kindlaks teha.

Franz Josefi maa saarestikus Alexandra maal asuv Õnneküti-nimeline baas (saksa keeles Schatzgraber) oli Natsi-Saksamaal salajane meteoroloogiajaam, kust saadi Teise Maailmasõja ajal vajalikke andmeid ilmastikuolude kohta Kaug-Põhjas.

Tänaseni säilinud kirjalike andmete järgi hüljati ja hävitati baas 1944. aastal. Väidetavalt nakatusid kõik baasi teadlased raskelt trihinelloosi ehk keeritsusstõppe pärast toiduainetega varustamise katkestust, mil olid sunnitud ellujäämiseks jääkaru liha sööma. Ellujäänud meteoroloogid päästeti ja seni arvati, et ka laager hävitati täielikult, pärast mida tegi ka jää oma töö.

Nüüd, 72 aastat hiljem aga avastati laagripaigast mitmeid jälgi seal tehtud uuringutest. Lisaks muule leiti jäänuseid padrunikastidest ja taarast, telgiriietest, relvadest, personali isiklikest asjadest ja meteoroloogilistest instrumentidest. Rahvuspargi teatel oli läbi otsitud ala väga suur ning sellelt leiti ka jälgi ajutisest lennukite maandumisrajast, millel maandus 1944. aastal tõenäoselt ka ellujäänud personali evakueerinud lennuk FW-200 Kondor. Paljudel leitud esemetel seisid ka haakristid ja kirjad, kus oli lisaks muule ära märgitud ka tootmisaasta.

Nüüd viiakse jäänused Vene maismaale, kus seisab ees nende pikem ja põhjalikum uurimine ning arhiveerimine.

«Nüüd saame leide teaduslikult uurida ning laiendada ja täpsustada sellega enda teadmisi saksa armee Teise Maailmasõja aegsest tegevusest Arktikas,» rõhutas Jermolov.

Vaata, kuidas jaam tänapäeval välja näeb, rahvuspargi avaldatud videost:

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles