Viimase jääaja lõpus loodud asulast leiti muuhulgas Põhja-Euroopa vanimad kalapüünised ja tundmatute märkidega kirka.
Video: rootslased avastasid Läänemere põhjast 9000 aastat vana asula jäänused
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
16. november 2016, 15:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Asula ise avastati õigupoolest seitse aastat tagasi, kuid selle uurimisel on merepõhjast leitud rohkelt kõnekaid esemeid. Arvatakse, et 9000 aastat tagasi oli meretase madalamal ja küla asustati laguuni serva. Selle aja jooksul on piirkonna geoloogia märkimisväärselt muutunud, mistõttu küla sügaval vee all ka nii hästi säilis.
Enamik leitud esemetest viitavad suuremahulisele kalapüügile, mistõttu pidi tegemist olema vähemalt poolenisti püsiasustusega. Selle põhjal saab aga teha edasisi järeldusi inimkonna põhja poole kolimise ajaloo kohta.
«Kui me tahame mõista, kuidas inimesed Aafrikast üle maailma laiali rändasid ja milline oli nende eluviis, siis peame üritama kindlaks teha ka kõik tolleaegsed asulad. Kuna inimesed on alati eelistanud elada rannikul ja meretase on tollest ajast palju tõusnud, on enamik sellistest asulatest tõenäoselt merepõhjas,» ütles Lundi ülikooli kvaternaarigeoloog Anton Hansson Lundi uuringut tutvustavas pressiteates.
Artikkel avaldati ajakirjas Quaternary International.