Trump võib teha USAst ainsa kliimamuutusi täielikult eitava riigi maailmas

Foto: SCANPIX

Lisaks muule on USA värske president teatanud, et astub välja heitgaaside vähendamist reguleerivast Pariisi kliimaleppest.

Nagu pea kõigil teemadel, on Trump ka teadusest rääkides jäänud pigem loosunglikuks ja ebamääraseks. Mõned väljaütlemised on aga olnud piisavalt reljeefsed ja konkreetsed, et tõsiselt muret tunda.

«Kliimamuutuse lõid hiinlased, et USA tööstuse turueelist vähendada»

Omamoodi märgilise tähendusega on, et Trump valiti presidendiks vaid viis päeva pärast Pariisi kliimaleppe jõustumist. Sel teemal on Trumpi kõige jaburam teade 2012. aasta säuts, et kliimamuutus on tegelikult hiinlaste suur USA-vastane pettus. Sellele eelnevalt on ta korduvalt avaldanud arvamust, et kliimasoojenemisel pole inimtegevusega seost ja alternatiivsetele kütustele panustamine on otseses vastuolus majanduse arenguga.

Selle aasta jaanuaris Trump küll teatas, et jutt vandenõuteooriast oli vaid nali, kuid samas on ta kritiseerinud Obamat kliimapoliitikale liigse tähelepanu pööramises, lubanud avada Pariisi kliimaleppe ja vajadusel ka sellest väljuda. Seejuures on ta ka korduvalt toonud välja hetkelisi külmi ilmu väidetava kinnitusena, et kliimasoojenemist ei eksisteeri.

Lääne-Virginia osariigi kampaaniaüritusel lubas ta töötud söekaevurid taas kaevandustesse tööle saata, seda hoolimata asjaolust, et nõudlus USA kivisöe järele on juba aastaid kahanenud. Samuti toetaks ta presidendina jõuliselt nafta puurimist ja kildagaasi ammutamist.

Tuuleenergia kohta on ta säutsunud, et tuulepargid pole mitte ainult koledad, vaid nad kahjustavad ka inimeste tervist. Samas ei suutnud Austraalia teadlaste 25 üksikuuringust koosnev metauuring leida mingit tõsiseltvõetavat seost tuuleenergia ja tervisekahjude vahel.

Kliimasoojenemist on müüdiks nimetanud ka Trumpi asepresidendikandidaat, Indiana kuberner Mike Pence, lisades veel, et viimase 50 aasta jooksul on kliima tegelikult hoopis jahenenud. Kust Pence’i andmed pärinevad, jääb selgusetuks. NASA andmetel on pärast 1880. aastat olnud üheksa kümnest kuumemast aastast viimase kümnendi sees. Üldiselt keskkonnavaenulik suhtumine ilmneb ka Pence’i hääletamisajaloos. Grist.com-i andmetel on Pence hääletanud 201 korral 219st pigem keskkonnasõbralike eelnõude vastu.

Selliste sõnumite taustal teatas The Guardian, et Trumpist saaks ainus kliimateadust täielikult eitav president, tuues välja, et isegi Bashar al-Assad, Robert Mugabe ja Kim Jong-il on ühel või teisel määral näidanud üles initsiatiivi kliimamuutustega võitlemiseks.

Sellised väited on eriti murettekitavad ajal, mil teaduslik konsensus on, et aastaks 2100 on suurem osa Lõuna-Euroopast kõrbestunud, mõõdetud kuu- ja aastakeskmised temperatuurid murravad teist aastat järjest rekordeid ja jäävabad Arktika talved on vaid mõnekümne aasta kaugusel.

Särtsakamad sõnavõtud kliimamuutuste teemal:

«Kliimasoojenemise petturid kasutavad mis tahes ilmanähtusi lihtsalt selleks, et meie planeedi päästmise tähe all makse tõsta! Nad ei usu seda! $$$$» (2014)

«Kliimasoojenemine põhineb vigu täis teadusel ning andmete võltsimisel, seda näitavad ka lekitatud e-kirjad» (2012)

«Texasest Tennesseeni möllab jäätorm – ma olen Los Angeleses ja siingi külmetab. Kliimasoojenemine on täielik aga ülikallis lollus!» (2013)

«NBC Uudised teatasid just Suurest Külmast – ehk läbi aastate kõige külmemast ilmast. Kas meie riik kulutab ikka veel kliimasoojenemise lolluse peale?» (2014)

«See ülikallis kliimamuutuste jama peab lõppema. Meie planeet on külmumas, näeme rekordiliselt madalaid õhutemperatuure ja kliimateadlased on jääs kinni» (2014)

«Tuulepargid pole mitte üksnes rõveda väljanägemisega, vaid need ohustavad ka inimeste tervist. Tuulepargid tuleks keelustada ning neid võiks lubada vaid tööstuspiirkondadesse» (2012)

«Kosmoseuuringute asemel peame oma teed ära parandama»

Nii teatas Trump ühel kampaaniaüritusel väikesele poisile, kes küsis temalt kosmoseuuringute tuleviku kohta. Trump on korduvalt öelnud, et NASA kulutab liiga palju ega ole pärast Obama võimuletulekut üldse suurt midagi teinud. Seda hoolimata Juno missiooni edust ja asjaolust, et NASA toob riigile aastas sisse mitu korda rohkem kui sinna investeeritakse.

«Terve laps läheb arsti juurde, ta pumbatakse vaktsiine täis ning lapse enesetunne muutub  ja halveneb – AUTISM. Neid juhtumeid on palju!»

Kuigi nagu kõigi teistegi valdkondade puhul ei ole Trump välja käinud ühtegi tõsiseltvõetavat poliitilist plaani, on tema sõnavõtud vaktsineerimise teemal kantud tugevalt seda autismiga siduvatest vandenõuteooriatest. Näiteks on Trump avalikes sõnavõttudes kirjeldanud oma töötajate väidetavalt vaktsineerimise tagajärjel autistiks muutunud lapsi ja teatanud lühisõnaliselt, et vaktsiinid ei tööta. Samamoodi on ta väitnud, et autism on arstide poolt esilekutsutud ning küsinud, miks Obama sellega midagi ette ei võta. Samas on rahvusvaheline individuaaluuringuid kokku võttev Cochrane’i metauuring ja paljud teisedki autoriteetsed teadusasutused näidanud, et seost vaktsiinide ja autismi vahel ei ole.

Veel:

«Pidage meeles, et uued «keskkonnasõbralikud» lambipirnid võivad vähki põhjustada. Olge ettevaatlikud – lambipirnid loonud idioote see ei huvita» (2012).

«Tuulepargid pole mitte üksnes rõveda väljanägemisega, vaid need ohustavad ka inimeste tervist. Tuulepargid tuleks keelustada ning neid võiks lubada vaid tööstuspiirkondadesse» (2012)