ISISe meediauurija Michael Krona: hukkamisvideote asemel näitab ISIS nüüd lugusid pereisadest

Malmö Ülikooli meediauurija Michael Krona Foto: Pm

ISISe kommunikatsioonivahendeid ja sotsiaalmeediat uuriv Michael Krona kirjeldas intervjuus Postimehele, kuidas äärmusrühmituse meediaavaldustes on fookus šokeerimiselt ja vägivallalt läinud üle kohuse- ja ühtekuuluvustundele rõhumisele. Uurimismaterjal on aga nii muserdav, et peagi jätab mees teema sinnapaika.

Kuidas ISISe meedia praegu Mosulis toimuvat kajastab?

Algul päris vaikselt, sest nad ei adunud, et asi nii hulluks läheb. Pealetungi arenedes tuli üha enam lugusid märtrite rünnakutest – ISIS armastab enesetapjate lugusid ja neid kujutatakse kangelastena. Sinna lisandusid raportid ja uudised sõjategevusest, aga kindlasti nende enda edasiminekute kontekstis, ehkki tegelikult hakatakse neist jagu saama. Mosul on koht, kus ISISel on väga tugev kohalik võrgustik, seega nad peavad jätma mulje, et seal on kõik hästi.  

Te alustasite ISISe meedia uurimist 2014. aastal – kuidas see aja jooksul muutunud on?

Saab välja tuua kolm põhilist faasi. Esimene oli meedia ja sotsiaalmeedia eesmärk rahvusvahelist üldsust köita ja šokeerida. See tähendas võikaid videoid kõrge kaliibriga lääne ajakirjanike hukkamistest ja muud sellist. See lõppes aga umbes aastaga.

Teine faas saabus eelmisel aastal, kui valdavaks sai ohvrimeelsusele ja kättemaksule rõhumine. ISISe meedia avaldas palju lugusid, kus kõneisikud ütlesid, et nende tegevuse taga on usk, et šiiidid ja lääs ei kohtle neid hästi – suur rõhk oli ajaloolisel õigustusel.

Nüüd on kätte jõudnud kolmas faas, kus nad keskenduvad loodud riigi funktsionaalsuse näitamisele – poed on kaupa täis, majandus õitseb ja neil on heaolu. Teisalt on seda viimaste nädalate ja kuude jooksul vähemaks jäänud, sest nagu ma alguses mainisin, keskenduvad nad praegu enam kohalike võrgustike arendamisele.

Suurim muutus ongi sensatsiooni vähenemine. Algusaastate hukkamisvideoid peaaegu enam ei tehtagi.

Kuidas teie enda arusaam ISISe meediast teemaga tegelema hakates muutus?

Eeldasin, et nende meedia on palju vägivallakesksem. Mind huvitas, kuidas nad oma vägivalda ise ülistavad ja õigustavad. Aja möödudes sain aga aru, et vägivald moodustab meedias kajastatust vaid väikese osa ja see pole ISISe jaoks asi iseeneses, vaid pigem vajalik tööriist.

Vägivallapõhist sisu on ISISe meedias vaid kolm protsenti: enamik sisust keskendub hoopis inimeste lugudele. Võitlejaid kujutatakse seiklusjanuliste kangelastena, kes on samal ajal head isad ja pereinimesed. Palju on lastega fotosid, et näidata, kui olulised nad kalifaadi jaoks on. Vägivalla asemel rõhuvadki nad kuuluvustundele, aga ka sisemisele kohustusele Islamiriigi ees.

Suur osa ISISe meediast on sisuline propaganda, kas seal on ka midagi, mida saaks mingiski mõttes ajakirjanduseks kutsuda?

Nad esitavad tugevalt propagandistlikku sisu vägagi ajakirjanduslikus pakendis ja nad on nende piiride segamisel väga osavad: uudised näevad välja nagu päris lood ja need on esitatud professionaalses vormis ning tänu heale tehnikale on neil ka hea kvaliteet.

Kui te ISISe foorumites käite, kas te esitlete end ka džihadistina?

Ei, ma ei suhtle seal kellegagi, ainult jälgin ja see on teadlik valik. Kui nad midagi postitavad, siis vaatan seda või laen postituse alla. Mõnikord saan kirju, milles küsitakse, kes ma olen – aga ma ei vasta. Teisalt saan teistelt inimestelt abi – osa sealviibijatest on samuti uurijad ja nad jagavad minuga saadud infot.

Kas ISISe meediatugevus tuleb tõsiasjast, et nende loomisaeg läks kokku sotsiaalmeedia revolutsiooniga ja teistel terrorigruppidel lihtsalt polnud varem niisuguseid vahendeid, või nad teevadki midagi erilist?

Võrreldes Al Qaedaga on ISIS oma tegevuses avalikum. Praeguseks on ISIS loonud terrorimaailma nii-öelda meediakasutusstandardi, mida teisedki rühmitused üle võtavad. Boko Haram kasutab samu mustreid, aga nad teevad seda palju kohmakamalt, odavamalt ja amatöörlikumalt.

Te olete öelnud, et ISISe suur tugevus interneti ärakasutamisel peitub tohutus hulgas kohaliku tasandi võrgustikes, kes hakkavad juhtidelt saabunud videoid ja sõnumeid omakorda jagama. Kas asi ongi neis «töömesilastes» või on neil ka oma «propagandageeniused»?

Neil on mõlemad. Juba enne kalifaadi kuulutamist tegutses ISISe ridades informatsiooniministeerium. 2012.–2013. aastal värbasid nad liikmeid üle kogu maailma, nende hulgas oli IT-spetsialiste ning meelelahutussaate ja meediakogemusega inimesi.

Lisaks sellele oli ISISel meedia jaoks palju raha ja varustust. Ja selles faasis mängisid need nn propagandageeniused suurt rolli. Hiljem, kui maailm oli pilgu ISISe poole pööranud ja nendega liitujate arv kasvas, muutis see ISISe võrgustiku palju suuremaks. See muutis tähtsamaks hoopis «töömesilased». Seda enam, et praegu võib iga poiss võtta goPro kaamera ja ISISe nime all videoid jagada.

Missugust sotsiaalmeediat ISIS kõige enam kasutab?

Praegu Telegrami (sõnumite vahendamise lahendus – toim). Alguses kasutasid nad enim Twitterit, aga seal hakati nende kontosid kinni panema.

Kogu maailma hämmastavad lood võitlema läinud või võitlejatega abiellunud lääne inimestest, kel polnud veel paari aasta eest islamiusuga ühtki kontakti. Kas pärast kahte aastat ISISe meedia uurimist tekitab see teis veel küsimusi?

Ei, alguses küll, aga enam mitte. Sageli pole küsimus üldsegi usus, mõnikord piisab lihtsalt sellest, et abiellud vale inimesega ja saad sealt mõjutatud, aga see on pigem erand. Islamiriigist tasub mõelda kui üliedukast ettevõttest, kel on suurepärane turundusstrateegia. Inimesed on turundusele väga vastuvõtlikud, eriti need inimesed, kes tunnevad, et nad on elu hammasrataste vahele kinni jäänud ning kui neile müüakse väga meelitavat toodet, siis nad ostavad selle. Enamik mitte, aga osad küll. Ja eriti siis, kui nad püüavad sunni muslimeid, sest nendele suunatud propaganda rõhub kättemaksule shia muslimite suhtes. Ja nende jaoks on see tohutult tugev sõnum.

ISISe edu saladus on ka erinevate sihtgruppide jaoks loodud omaette strateegiad – sinu puhul see muidugi ei töötaks, aga Euroopas on väga palju sotsiaalses ja majanduslikus mõttes haavatud seisus inimesi, kellele need sõnumid mõjuvad. Nii on mõttekas võidelda pigem paranduste eest sotsiaalses maailmas kui virtuaalkampaaniatega ISISe vastu minna.

Te ütlesite, et kirjutate oma raamatu lõpuni ja siis aitab, miks?

See on psühholoogiliselt niivõrd väsitav ja vähemalt praegu ma enam ei jaksa. Esiteks pead läbi töötama tohutus koguses väga häirivat materjali, see mõjub psüühikale nii muserdavalt, et sa ei suuda enam muudest asjadest rõõmu tunda.

Teiseks on küsimus ka turvalisuses: pärast kella 11 ma laupäeva õhtul kesklinna ei lähe – Malmö on väike ja olen viimastel aastatel meedias palju sõna võtnud. Ma ei ole enam vaba. Ka kirjutades pean tegelema enesetsensuuriga. Olin alguses ikka väga naiivne ja mul polnud õrna aimugi, kui lai on ISISe võrgustik ja mismoodi nad suudavad inimesi jälgida. Eriti hakkasin sellest aru saama pärast 2015. aasta novembri rünnakuid, kui televiisoris sel teemal kommentaare jagasin.

Te olite enne Pariisi rünnakuid juba poolteist aastat ISISe meediaga väga kursis, kuivõrd need terroriaktid teile üllatusena tulid?

Üldse mitte. Pariisi rünnak oli nii suurelt koordineeritud, et nad ei saanud otsesemaid vihjeid anda, ent paar kuud enne rünnakuid hakkasid ajakirjadesse ilmuma prantsuse lipud, Prantsusmaa presidenti mainiti rohkem kui varem ja palju muud sellist. Kui need märgid kokku panna, olnuks selge, et Prantsusmaa pidanuks oma turvalisust suurendama, aga tõenäoliselt poleks see rünnakut siiski ära hoidnud.   

Mis on ISISe juures praegu kõige huvitavam teema, mida uurida?

Meil oleks vaja rohkem teadmisi selle kohta, kuidas ISIS täpselt internetti kasutab, kui suur nende võrgustik seal ikkagi on ja kuidas internetis tehtav propaganda ISISe võimalikke toetajaid mõjutab. Ja kui suurt rolli internet nende radikaliseerumise juures mängib. Ehkki minu materjal annab aimu ISISe loodud sisust, ei ütle see midagi selle kohta, kuidas sisu inimesi mõjutab. Selleks tuleks rääkida võitlema läinud inimestega ja tagasitulijatega.

Kes ta on?

Michael Krona (36) on Malmö Ülikooli meediauurija. Alates 2014. aastast keskendub Krona ISISe meedia ja sotsiaalmeedia uurimisele, keskendudes eriti sellele, kuidas ISIS interneti värbamiseks kasutab. Praegu kirjutab Krona samal teemal ka raamatut.