Isegi Pariisi kliimaleppe tingimustel soojeneb kliima 2100. aastaks 3,4 kraadi

ÜRO Keskkonnaprogrammi raportist selgub, et ka Pariisi kliimaleppes seatud meetmetest ei pruugi kokku lepitud kasvuhoonegaaside vähendamiseks piisata. Foto: SCANPIX

Kogu Maa elusüsteemi ohustavate kliimamuutuste ära hoidmiseks peab rahvusvaheline kogukond kasvuhoonegaaside emissioone «järsult ja dramaatiliselt» vähendama.

Sellise järelduseni jõuab ÜRO Keskkonnaprogrammi UNEP täna Londonis esitletud raport. Päev enne Pariisi kliimaleppe ametlikku jõustumist välja antud raportis seisab, et praeguste trendide jätkudes jõuab globaalne keskmine temperatuur 2030. aastaks vahemikku 2,9 kuni 3,4 kraadi, mis on ohtlikult kõrgem seatud 2 kraadi piirist. Seda isegi juhul, kui Pariisi kliimaleppes paika seatud meetmed sajaprotsendiliselt täidetakse.

«2015. aasta oli märkimisväärne edu. Pariisis saavutatud lepe on ajalooline ja oluline samm edasi. Pärast Pariisi on küsimus, et kas seda teemat suudetakse ka prioriteetide seas hoida. Meie siht on nüüd selge, aga täna välja antud raport näitab, et me ei ole veel oma eesmärkide kõrgusel,» ütles raporti esitlemisel Norra välisministeeriumi poliitikadirektor Hans Olav Ibrekk. Ta lisas, et lisaks emissioonide vähendamisele on aina olulisem ka kohanemismeetmete arendamine.

Möödunud aasta edu jääb aga varjutama tõsiasi, et nii kõrget aasta keskmist temperatuuri nagu 2015. aastal ei ole kunagi varem mõõdetud ning juba praegu on selge, et käesolev aasta on veelgi soojem. Optimistlikul noodil toodi välja, et G20 kuuluvad maailma suuremad majandusjõud on liikumas õiges suunas ja võivad 2010. aastal Mehhikos Cancunis 2020. aastaks kokku lepitud emissioonide vähendamised saavutada. Samas on aga aina selgem, et sellest ei pruugi piisata ja Pariisi tingimusi see enam ei rahulda.

«Kui me ei hakka kohe võtma käsile tõsiseid lisasamme, seisab meil kaugemas tulevikus ees tõsine lein inimtragöödia pärast, mille oleksime võinud  ära hoida,» ütles UNEPi peadirektor Erik Solheim ja lisas, et järgmine teetähis saab olema novembri keskel Marokos Marrakechis toimuv kliimakohtumine.

«Näljast, vaesusest, haigustest ja konfliktidest löödud kliimapõgenike kasvav arv saab olema pidev meeldetuletus, et me ei saanud oma tööga hakkama,» ütles Solheim. «Teadus näitab, et me peame liikuma palju kiiremini.»