Kuidas sündis suurim HIV müüt? (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Geide protest valitsuse leige AIDSi poliitika vastu 1983.aasta New Yorgi geiparaadil.
Geide protest valitsuse leige AIDSi poliitika vastu 1983.aasta New Yorgi geiparaadil. Foto: AP/Scanpix

San Francisco, Club Baths, november 1982. Kui oigamine lõppes, keeras Gaetan Dugas, noor nägus mees, end sigareti süütamiseks kõhuli. Siis hakkas ta tasapisi valgust juurde keerama, et partneri silmad jõuaksid valgusega harjuda, osutas oma rinda katvatele lilladele laikudele ja ütles justkui iseendale: «Geivähk. Võib-olla saad sina ka selle.»*

Mitmeks aastaks sai Gaetan Dugas'st Ameerika vihatuim mees. Või nagu ütles San Francisco ajakirjanik Randy Shilts (kellelt pärineb ka tsitaat selle loo sissejuhatuses): «Mees, kelleks ühel hetkel kõik geimehed saada tahtsid, ent kelleks hiljem kõik muutuda kartsid». Just Dugas oli see, kes tõi ameeriklastele ja ülejäänud läänemaailmale aidsi.

1987. aastal aastal ilmunud raamatus, mis kirjeldab USA HIV-epideemiat, räägib Shilts imekaunist, roheliste silmade ja blondide juustega Kanada stjuuardist, kes 1970ndatel maailmas ringi lennates kohalikke mehi murdis. Eri allikate andmetel võis Dugas’l olla tuhandeid seksuaalpartnereid. Kui arstid 1980ndatel aidsi patsiente intervjueerima hakkasid, nimetasid paljud just Dugas' nime. Hiljem seostati teda 40ga esimesest 248 HIV juhtumist. Nii omistaski Shilts talle patient zero ehk esimese USA HIV-patsiendi staatuse ning väitis raamatus, et hiljem nakatas kibestunud mees oma partnereid meelega. Dugas ise oli selleks ajaks juba kolm aastat surnud, jõudes saada vaid 31-aastaseks.

Märksõnad

Tagasi üles