/nginx/o/2016/10/27/6007141t1hd86b.jpg)
Maailma Looduse Fondi raportist selgub, et aastatel 1970-2012 kadus ligi 58 protsenti maailma selgroogsete populatsioonidest. Peamiseks hävitavaks teguriks peetakse põllumajandust.
Maailma Looduse Fond: mõnekümne aastaga on kadunud enam kui pool maailma selgroogsetest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailma Looduse Fondi värske raport sisaldab hirmuäratavat sõnumit, et ülemaailmne selgroogsete – imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade – arvukus kahanes vahemikus 1970-2012 keskmiselt 58 protsenti. Kõige järsem muutus toimus magevee liikide seas ja nii on maailma jõgedes ja järvedes tänaseks alles koguni 81 protsenti vähem selgroogseid kui aastal 1970.
Peamiseks arvukuse vähenemise põhjuseks peetakse mõistagi inimtegevust, eriti toidu ja energia hankimisel tehtavat kahju, mille piiramata jätmise korral jätkub nende liikide vähenemine. Aastaks 2020 jääb sellisel juhul alles vaid 32 protsenti 1970. aasta loomadeliikide arvukusest.
«Uuring on nagu äratuskell, mis võiks meile meelde tuletada, et oleme oma planeediga aastakümneid käitunud nagu olekski ta vaid ühekordseks kasutamiseks mõeldud,» ütles WWFi president Carter Roberts uuringu pressiteates. «Meie oleme selle probleemi tekitanud ja hea uudis on, et saame selle ka lahendada. Selleks tuleks aga hakata uuendada meie lähenemist toidule, energiale, transpordile ja meie eluviisidele. Me kõik jagame seda üht planeeti ja meil on seda ellujäämiseks vaja, niisiis peame me ka vastutama selle kaitse eest.»
Raportis on peamise eluslooduse ohustajana toodud välja elupaikade hävimine põllumajanduse survel. Hetkel on põllumajanduse all juba ligi kolmandik maailma maismaa pindalast, samuti kulub sinna ligi 70 protsenti maailma magevee varudest. Kuigi põllumajandusmaa laienemine toimub ennekõike Lõuna-Ameerikas ja Aasias, on selle taga peamiselt siiski Euroopa ja Ameerika lihakasvatusest pärinev nõudlus soja kui maailma peamise söödavilja järele. Tuuakse välja, et kogu maailma sojatoodangust läheb kõikjal jõudu koguvasse lihatootmisse ligi kolmveerand, Euroopas aga koguni 93 protsenti. See paneb aga märkimisväärse surve Lõuna-Ameerika ökosüsteemidele.
Raporti kandev sõnum on, et me peame tõsiselt ümber hindama oma tootmisviisid, tarbimisharjumused, edu mõõdupuud ja väärtuse, mida looduskeskkonnale omistame. Kõik ei ole aga ainult mustades toonides ja nii toob raport välja ka mõnesid positiivseid arenguid, näiteks globaalse kliimamuutustega võitlemisel leviva konsensuse ja ÜRO jätkusuutliku arengu tegevuskava.
«Terve looduskeskkond on vaesuse kaotamiseks, inimeste hea tervise tagamiseks ja õiglase ning jõuka tuleviku arendamiseks võtmetähtsusega eeldus,» ütles WWFi peadirektor Marco Lambertini. «[Raportis] näitame me, et me teame juba, mida on vaja tulevastele põlvkondadele vastupidava planeedi rajamiseks. Nüüd peame vaid sellele teadmisele vastavalt tegutsema.»
/nginx/o/2016/10/27/6008303t1ha89a.png)
/nginx/o/2016/10/27/6008315t1hd5ba.png)
Raportis antakse hinnang ka sellele, millistes piirkondades maailmas võib loomade vähenemine kõige tõsisemaks probleemiks kujuneda. See on koht, kus eestlased võivad mõnevõrra kergendatult hingata, kuna Põhjamaades paistab ees seisvat hoopiski loomade arvukuse kasv. Kui suur see olla võib, uuringust ei selgu. Samas on aga selge, et globaalselt tihedalt põimunud majandussüsteemis ei jää oma mõju ka meieni jõudmata.
/nginx/o/2016/10/27/6008319t1he6cf.png)
Tutvu raportiga siin.