Arvutianalüüs paljastas Shakespeare’i seniteadmata kaasautori

Shakespeare'i «värske» kaasautor Christopher Marlowe. Foto: Wikipedia commons

Peagi ilmuvas kogumikus on kolme seni vaid Shakespeare’ile omistatud näidendi juures teise autorina kirjas ka tema kaasaegse Christopher Marlowe nimi.

Autorluse värskendamisele minevad teosed on maailmakirjanduse suurkuju kolm Henry VI näidendit, mille eest on kogu au juba sajandeid üksinda Shakespeare’ile omistatud. Nüüd on teadlased aga suurandmete (big data) analüüsi abil näidanud, et teosed peavad olema Marlowe’ga vähemalt kahasse kirjutatud, vahendab seeker.com.

Selline koostöö ei ole tegelikult just üleliia üllatav, kuna Shakespeare’iga sünniaastat jaganud Marlowe oli kirjanikule lähedane sõber ja omas tollal veel noorele kirjanikule tema karjääri algusaastatel suurt mõju. Mõned kriitikud on varem väitnud, et Marlowe oli isegi mitmete Shakespeare’i näidendite tegeliku autor, kuid enamus õpetlasi seda teooriat ei toeta.

Kui seni taandusid vaidlused ennekõike kirjanduskriitikute ja –teoreetikute sõnasõjale, kus lõplikku veenvat argumenti ei olnudki, näitab värske suurandmeid käsitlenud arvutianalüüs üsna selgelt Marlowe osalust antud kolme näidendi kirjutamises.

Kaasautori olemasolu tõestamiseks kasutasid teadlased kolme erinevat sõnakasutust ja –järjekorda analüüsivat testi. Esimene kaardistas lihtsate ja levinud sõnade nagu «and», «the» või «of» kasutamist tekstis. Pannes kokku nende esinemise ja oletatava autori varasemate tööde analüüsi, saab nimelt teha autorluse kohta üsnagi usaldusväärseid järeldusi. Tegemist on liiga peente tunnustega, et neid tavapärases lugemises tähelegi panna, kuid arvutialgoritmid tunnevad need siiski ära.

Teine test uuris tekstis esinevate markersõnade esinemist. Need on konkreetsele autorile iseloomulike nimisõnade, omadussõnade, tegusõnade ja asesõnade kombinatsioonid, mille abil on samuti võimalik teksti autor tuvastada.

Kolmandaks analüüsis arvuti tekstis vähese funktsiooniga sõnade grupeerimist ja järjestamist ning seoseid Marlowe ja Shakespeare’i teiste töödega.

Kõik kolm üksteisest sõltumatut testi näitasid, et Marlowe peab olema Shakespeare’i Henry VI näidendite esimese, teise ja kolmanda osa kaasautor. Nende kirjutamisest on möödunud küll sajandeid, kuid nüüd jõuab tema nimi lõpuks ka töö kaantel avaldamisele.

«Fakt, et kolm eri testi andsid kõik samades näidendite lõikudes samad tulemused, on päris hea vihje, et tegemist pidi olema Marlowe tööga,» ütles uuringut juhtinud Gary Taylor Florida Ülikoolist.

Iseenesest ei ole kaasautori olemasolu kuigi üllatav, kuna Shakespeare’i eluajal nähtigi näidendite kirjutamist tavaliselt mitme inimese koostööna ja koos lisandunud kolmega on Shakespeare’i 44st teosest 17 teiste kirjanikega koos kirjutatud. Gary Taylor täpsustas, et teiste kirjanikega koostöö tegemine ei vähenda aga Shakespeare’i enda panust. Seda enam, et tema tuntumate tööde nagu «Suveöö unenäo» ja «Hamleti» puhul teiste kirjanike kaassatuse kahtlust ei ole.