Ebatavalise välimusega populaarsete toataimede lehtedes asuvad omapärased struktuurid aitavad neil hämarates oludes hakkama saada ja efektiivsemalt fotosünteesida.
Uuring: miks potilillelehed pimedas siniseks muutuvad?
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
25. oktoober 2016, 15:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nanotehnoloogiale mõeldes kandub meist enamusel vast mõte tänapäeva teadusavastuste ja tulevikku vaatava ulmekirjanduse pärusmaile. Nüüd on aga grupp Bristoli ja Essexi Ülikoolide teadlasi jõudnud tavalisi begooniaid uurides järeldusele, et nende lehtedele ilmuv sinine kirme võib olla seotud just nanosuuruses keerukate valgust püüdvate organitega, mis võimaldavad neil paksu metsa hämaruses ellu jääda.
Kaunite lehtede ja õitega begooniad on armastatud toalilled, kuid lisaks ilule mõjutab nende populaarsust ka võime hämarates tingimustes hakkama saada. Mitmete sortide puhul on üheks hinnatumaks omaduseks nende sinised lehed, kuid seni ei osanud botaanikud seletada, millest selline värvumus tingitud on. Oletati, et tegemist võib olla potentsiaalselt ohtlike taimtoiduliste loomade eemale peletamise vahendi või liigse valguse ära peegeldamise mehhanismiga.
Siniste lehtede küsimus püsis pikka aega lahendamata, kuni Bristoli Ülikooli botaanikud hiljuti asja kätte võtsid. Endalegi üllatuseks avastasid nad, et sinine toon tekkis lehtedes vaid siis, kui need pimedatesse tingimustesse viidi. Ereda valguse käes taastus tavaline roheline värv.
Sinise värvuse taga olid omapärased kloroplastidega sarnanevad iridoplasti-nimelised rakuosakesed. Kuna värvust põhjustavad struktuurid olid liiga väikesed, et neid isegi tavalise mikroskoobi all vaadata, pidid teadlased võtma kasutusele elektronmikroskoobi. Tuli välja, et nende paksus oli vaid paarsada nanomeetrit, ehk ligikaudu tuhandik inimese juuksekarva paksusest.
Tõeline üllatus seisnes aga nende toimemehhanismis. Oma kujult ja funktsioonilt on avastatud organellid nimelt väga sarnased miniatuursetes laserites ja teistes footontehnoloogias kasutatavate seadmetega. Elusorganismides selliste struktuuride olemasolu varem teada ei olnud.
Edasise uurimise käigus suutsid teadlased kindlaks teha, et sinise valguse peegeldamise ajal omastasid selliseid osakesi sisaldavad lehed tegelikult rohkem rohelist valgust ja seega ka tarbitavat energiat. Paksude metsade rohurindes annab selline kohastumus neile kahtlemata rohkem eluks vajalikku energiat ja seega ka eelise.
Uuring ilmus ajakirjas Nature Plants.