Kaks astronoomi väidavad, et on leidnud selgeid märke Maa-välisest elust ja seda mitte ühest, vaid koguni 234 tähesüsteemist. Kõlav väide on tekitanud lainetusi astronoomia ringkondades, kus paljud peavad järeldust ennatlikuks.
Kas kaugetelt tähtedelt plinkivad signaalid näitavad maavälist elu või inimlikku eksitust?
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
18. oktoober 2016, 12:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2012. aastal käis Quebeci Lavali Ülikooli astronoom Ermanno Borra välja teooria, mille kohaselt võivad Maa-välised tsivilisatsioonid kasutada tähtedevaheliseks kommunikatsiooniks lasersignaale. Tema mõttearenduse järgi võiks seega olla ka kaugete elusorganismidega asustatud tähesüsteemide valgusspektritest näha, kui kaugete planeetide elanikud oma laserid meie poole suunanud on. «Sõnumid» oleksid vaevumärgatavad ja lühikesed, kuid matemaatilise analüüsi abil siiski tuvastatavad.
Borra sõnul ei ole sellise signaali tootmiseks vaja isegi kuigi suurt kogust energiat. Selle tõestamiseks näitas ta, et ka Maal olemasolev tehnoloogia – konkreetsemalt Lawrence Livermore’i Rahvuslikule Raamatukogule kuuluv laser Helios – suudaks soovi korral vastavaid signaale toota.
See oli aga aastaid tagasi. Nüüd on üks Borra tudengeid Eric Trottier tema teooriatele tuginedes kamminud läbi ligi 2,5 miljonit Sloan Digital Sky Survey kosmoseteleskoobi tabatud tähte ja otsinud nende valgusest Borra kirjeldatud tingimustele vastavaid valguse spektreid. Kellele üllatuseks, kellele mitte, aga veebi teadusväljaandes arxiv.org uuringu tulemusi kirjeldavas artiklis teatavad Borra ja Trottier kokku 234 tsivilisatsiooni leiust.
Enamik nendest tähtedest on samas spektriklassis kui meie Päikegi, mis annab teadlaste hinnangul tulemustele jõudu ainult juurde. Seejuures jätavad nad aga kõrvale teised võimalikud seletused «Maa-välise elu» signaalidele.
«Me peame lähenema asjale teaduslikult ja mitte emotsionaalselt,» ütles Borra. «Aga intuitiivselt rääkides on mul väga tugevad kahtlused, et need on Maa-välise elu signaalid.»
Erakordsed väited
Teised astronoomid Borra õhinaga aga ei nõustu.
«Nad isegi ei kaalu kõiki võimalusi, vaid jõuavad kohe ulmevaldkonda kuuluva järelduse juurde,» ütles Missouri Ülikooli astronoom Peter Plavchan New Scientistile. «See on minu arvates väga ennatlik.»
«Vaatluslikus astrofüüsikas ei ole vast ühtki julgemat väidet kui maavälise intelligentse elu leidmine,» toetas seda seisukohta ka kosmilist elu otsiva SETI kosmoseprogrammi direktor Andrew Siemion California Ülikoolist. «Tegemist on väga sügavatähendusliku uurimisteemaga ja seetõttu pühendavadki nii paljud meist nendele küsimustele vastuste otsimisele kogu oma energia. Niivõrd julgete väidete tegemiseks peab aga olema kõik võimalikud muud seletused ümber lükatud.»
Selguse saamiseks asubki Siemion koos kolleegidega asja uurima, kasutades selleks teisi mõõteseadmeid, kuid samu uurimisobjekte. Ka lasereid tulistavate tulnukate teooria isa Borra on sellest õhinal, lootes uutest uuringutest oma teooriale kinnitusi.
Tema õhinat ei jaga aga jätku-uuringuid teostama hakkavad teadlased, kelle mudelid ennustavad selliste eluotsingute eduvõimaluseks 0 ühele, mis on praktiliselt puudulik.
Andrew Siemioni hinnangul võib Borra ja kolleegide tabatud valgusesähvatuste taga olla ei midagi enamat kui vead seadmete kalibreerimises või andmeanalüüsis. Sellega on nõus ka Plavchan, kelle sõnul oli juba algses uuringus mitu metodoloogilist viga, mis oleksid algusest peale rohkem tähelepanu väärinud.
«Signaali otsimine ei ole muidugi halb mõte, aga nad ei ole oma kodutööd õigesti teinud,» selgitas Plavchan New Scientistile.