Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2016/10/16/5962363t1h66e1.jpg)
Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) suurejooneline ExoMarsi missioon asub otsima elu Marsilt.
Euroopa Kosmoseagentuuri läbi raskuste koos Vene agentuuriga Roskosmos valminud ExoMarsist saab eduka maandumise korral esimene konkreetselt punaselt planeedilt elu otsimise eesmärgiga missioon. Olles pikk ja põhjalik, kestab ExoMarsi kosmoseavastus aastaid ja koosneb õigupoolest kahest omaette osast, millest esimene saab alguse juba lähipäevil.
Praeguseks on jõudnud Marsi orbiidile ESA Trace Gas Orbiter (TGO, otsetõlkes «jääkgaaside orbitaaljaam» – K. M.), mis hakkab ülitäpsete instrumentide abil «nuuskima» Marsi atmosfäärist kosmosesse «lekkivaid» gaase. Varasemad kosmosemissioonid on näidanud selle elutegevusele viitava gaasi olemasolu Marsi kohal. Kui on metaani, siis võiks planeedil olla ka vähemalt bakteriaalset elu, kuid sama hästi võib gaas olla tekkinud ka geoloogiliste protsesside tulemusena. Hiiglasliku orbitaaljaama eesmärk ongi koguda võimalikult palju gaasiproove ja teha gaasi moodustavate süsinikisotoopide põhjal kindlaks selle päritolu.
/nginx/o/2016/10/17/5968927t1hb3d4.jpg)
«Metaan Marsil on kaua olnud mõistatus. Kas see tuleb pinnaalustest geoloogilistest protsessidest või tekitab seda elu? Mõlemad oleksid muidugi põnevad, aga elutekkeline metaan oleks lihtsalt vapustav,» ütles The Guardianile missiooni teise osa jaoks valmiva kulguriga töötav Andrew Coates University College Londoni Mullardi kosmoselaborist.
Lehe trükkiminemise hetkel on TGOst irdunud ka ExoMarsi esimene maandur Schiapirelli, mis tuhiseb aina kiirenevas tempos punase planeedi pinna poole.
Planeet Marss on läbi aegade olnud kosmoseagentuuridele tõsine väljakutse. Näiteks 2003. aastal maandumist üritanud ESA Beagle’i missioon ebaõnnestus, kulus enam kui kümme aastat, kuni maanduri viimane asukoht lõpuks möödunud aastal kindlaks tehti.
Marsile maandumise teeb keeruliseks hõre ja õhuke atmosfäär, kus vajaliku aeglustuse saavutamine on pehmelt öeldes keerukas. Samas on ta ikkagi piisavalt tihe, et vales asendis pinna poole tormav kosmosejaam ära põletada. Schiapirelli peab suutma vaid kuue minutiga aeglustada ligi 21 000 kilomeetrilt tunnis nullini ja maanduda piisavalt pehmelt, et selle pardal olevad uurimisseadmed terveks jääksid.
Schiapirelli on ESA-le selle Marsi-uuringute vooru esimene samm, millega hinnataksegi just nimelt Marsil maandumise võimalusi ja tehnoloogiaid tulevaste missioonide jaoks. Samas ei jäta kosmoseagentuur mõistagi kasutamata ka maanduri võimalusi teaduse edendamiseks.
Schiapirelli pardal olev «väike teaduspakett» mõõdab maandumisele järgnevatel päevadel maandumispaigas valitsevaid tuuli, õhuniiskust, -rõhku ja -temperatuuri ning ka planeedi pinna elektrivälju. See ei kesta aga kuigi kaua, kuna akudel töötaval maanduril on väga selgelt määratletud kahepäevane eluiga, pärast seda vaikib ta igaveseks.
Nende päevadega saadud andmete toel saavad tulevased maandurid planeedile maanduda juba täpsemini ja riskid on märksa väiksemad. Muuhulgas kehtib see ka ExoMarsi teise, 2020. aastal startiva missiooni kohta. See on juba põhjalikumate uurimisinstrumentidega, muuhulgas ka kahemeetrise puuriga varustatud Marsi-kulguriga, mis jätkab bakteriaalse elu otsinguid Marsi pinna alt. Senised analüüsid on näidanud, et seda võiks seal olla.
Kosmose kaitsmine maiste «tulnukate» eest
Elu otsimisel on ESA rohkem kui kunagi varem pööranud tähelepanu kosmose hoidmisele maise elu ohtude eest. Nii on mõlemad maandurid põhjalikult steriliseeritud, et mitte segada mikroobsete marslaste elu maiste bakteritega. Enne Marsile lendamist läbivad mõlemad masinad nii ioniseeriva kiirguse kui ka UV-kiirtega kiiritamise, lisaks ka etanooli ja isopropanooliga puhastamise. Vaid nii saab olla kindel, et me hoopiski ise ei saadaks Marsile kohalikku elu hävitavaid «tulnukaid», kes võiksid hakata seal levima ja kohaliku eluga võistlema.