Geneetilised muundatud isased sääsed annavad järglastele edasi tapva geeni, ise neid aga surm ei ähvarda ja inimesi nad ei hammusta.
Brasiilia läheb Zika vastu laboris arendatud tapjasääskedega
Brasiilias, São Paulost kahe tunni kaugusel asuv Piracicaba linn on eriline. Aprillist alates katsetatakse seal uut meetodit, mis hävitas piirkonnas Dengue palaviku ning on siiani linna Zika-vabana hoidnud. Ajal, mil viirus aina edasi areneb, on see väga oluline näitaja. Lahendus peitub spetsiaalselt oma järglaste tapmiseks aretatud Aedes aegypti tüüpi sääskedes, vahendab ajakiri Science.
Geneetiliselt muundatud sääski tähistatakse ühendiga OX513A ning nende omapära seisneb selles, et erinevalt tavalistest sääskedest, pärandavad nad oma järglastele surmava geeni. Nii peaks viirust kandvate sääskede arv vähenema hakkama.
Erilised sääsed aretati esimest korda välja 14 aastat tagasi Oxdordi Ülikooli laborites ning praegu müüb neid Oxiteci-nimeline firma. Praegused sääsed on järjekorras juba kahesajas põlvkond. Sääskede DNA-d muudeti nii, et sinna asetati tTAV-i nimeline geenivariant, mis hakkab omakorda tTAV-i «juurde tootma». tTAV-i üleküllus lõppeb aga noore sääse jaoks surmaga. Tasub märkida, et Oxiteci sääski ennast surm ei ähvarda, fataalseks muutub geen vaid nende järglastele. Inimeste jaoks on Oxiteci sääsed ohutud seetõttu, et õhku paisatakse vaid isaseid sääski, kes inimesi ei hammusta. Emastega paaritudes annavad nad aga tapjageeni edasi. Sääskede tapmise edukus jõuab 90 protsendini populatsioonist.
Ehkki algselt plaanis Oxitec putukate katsetamist Floridas, osutasid sealsed kohalikud nii palju vastupanu, et nüüd on elusaks laboriks muutunud hoopiski Piracicaba, mille elanikud sääskede vastu erilist protesti ei osuta. Põhjus võib peituda asjaolus, et Piracicaba vaevles aastaid dengue palaviku küüsis. Eelmisel aastal haigestus sellesse linna 5000 elanikust rohkem kui 1600. Lisaks sellele asub see Zika-viirusele avatud Brasiilias.
Samal ajal käib Brasiilias aga ka teine sääskedeprojekt Elminate Dengue (eesti keeles: kõrvalda dengue). Tapjasääskede asemel levitatakse sääski, keda on nakatatud parasiidiga, mis muudab nad dengue viirusele immuunsemaks. Hiljutised testid näitavad sama efekti Zika viiruse suhtes. Nii pole eesmärk sääskede tapmine, vaid nende muutmine. Praegu kasutatakse seda lähenemist 40 piirkonnas üle maailma.
Kas sääski peaks tapma?
Sääskede muutmise ja tapmise vastu räägivad aga mitu argumenti. Esiteks ei suuda paljud Brasiilia piirkonnad nende ostmist lubada, samuti võivad sääsed aja jooksul nii surmageeni kui ka parasiidi vastu immuunseks muutuda. Viimaks jääb ka bioloogiline argument: kas me peaksime sääski tapma? Nad on ju looduses põhjusega: nad tegutsevad tolmeldajatena ning nad on toiduks lindudele ja nahkhiirtele. Nii võib sääskede tapmine mõjutada kogu toiduahelat. Teisalt usuvad paljud teadlased, et sääskede rolli võtaks lihtsalt mõni teine putukaliik üle, kelle roll haigustelevitajana oleks väiksem. Iseküsimus on muidugi see, kas ühe liigi hävitamine oleks eetiline ja moraalne – siin selget vastust anda ei saa.