:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2016/10/13/5950989t1h1d8e.jpg)
Lõuna-Aafrikas lõppenud kohtumisel langetatud otsuste täitmisest oleneb paljude ikooniliste liikide ellujäämine.
Elevandid, haid ja papagoid - kes võidab ajaloo suurimast eluslooduse leppest?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ohustatud liikidega kaubitsemist rahvusvaheliselt piirava Washingtoni konventsiooni (CITES) kohtumine Johannesburgis oli suurim omalaadne liigikaitsjate kogunemine ajaloos. Kokku võttis sellest osa 3500 delegaati 152 riigist ja koos lepiti kokku mitme maailma ohustatuma liigiga kaubitsemise lubamises või keelamises.
Juba enne konverentsi tõstatus mitmete liikide, eriti Aafrika elevantide teema nii Eesti kui rahvusvahelises meedias. Konverentsil võeti vastu 62 rahvusvahelist kaubandust piirama hakkavat otsust, mis annab lootust mõnegi hävimisohus looma-, linnu- või taimeliigi säilimiseks.
Mis olid olulisemad liigid ja mida nende puhul otsustati?
Aafrika elevandid
/nginx/o/2016/10/13/5950941t1h8512.jpg)
Enne konverentsi pälvisid elevandid vist kõige enam avalikkuse tähelepanu. Kohtumise ajaks valmis näiteks maailma esimene üle-Aafrikaline elevantide loendus, mis näitas londiliste arvukuse katastroofilist vähenemist viimaste aastatega. Seejuures on märkimisväärne, et veel kümmekond aastat tagasi arvasid looduskaitsjad, et võivad kergemini hingata – elevantide arvukus näitas tõusutrendi ja salaküttimine näis olevat kontrolli alla saadud. Nüüd on aga kasvava majandusega Hiinast tuleneva nõudluse jõul kasvanud ka küttimine ja nüüdseks on nende arvukus taandunud vaid ligi 400 000’ni. Võrdluseks: aastal 1980 hinnati, et kogu Aafrika mandril võis elada 1,3 miljonit elevanti.
Loe elevantide olukorrast Postimehe pikemast loost siin.
Mida otsustati: CITESi liikmesriigid sulgevad seni siseriiklikult seaduslikult toiminud vandliturud, kuid lubavad teatud erandjuhtudel rahvusvahelist kaubitsemist. Samas hääletati maha mõnede Aafrika riikide esitatud avaldus vandlikaubanduse legaliseerimiseks.
Mõnedki looduskaitseühendused on avaldanud lootust, et sellest otsusest võib saada murdepunkt liigikaitses ja elevantide päästetegevuses.
Pangolinid
/nginx/o/2016/10/13/5950945t1h049a.jpg)
Kagu-Aasias elavad meie jaoks veidra välimusega pangolinid ehk soomusloomalised on ühed ohustatumad loomad maailmas, kuna neid jahitakse nii liha saamise eesmärgil kui ka Aasia traditsioonilise meditsiini tooraineks. Neist kõik võeti CITESi järgi kõige karmima kaitse alla, mis tähendab täielikku keeldu rahvusvahelisele kaubandusele. Kuigi nõudlus pangolinide jahtimisele jääb, peetakse seda otsust siiski võimaluseks pangolinid päästa.
Haid ja raid
/nginx/o/2016/10/13/5950953t1h44ad.jpg)
Ülepüügist ohustatud haide ja raide puhul võeti vastu üsnagi laiapõhjaline otsus. Konverentsi otsusega on nüüd rangelt piiratud kaubitsemine kolm rebasehai (Alopias) liiki, üheksa liiki raisid (merisarvikud – Mobula) ja siidhallhai (Carcharhinus falciformis).
«See on suur võit kõigile haidele ja raidele, kuna nüüd peavad kõik valitsused hakkama vaatama, et nendega kaubitsemine toimuks jätkusuutlikult ja seaduslikult,» ütles Maailma Looduse Fondi (WWF) ohustatud liikide ekspert Andy Cornish Nature’le.
Palisander
/nginx/o/2016/10/13/5950957t1h5384.jpg)
Kuigi tegemist on mööblitööstuses ja luksustarvete ehitamises hinnatud puiduga, on nõudlus kauni süüga tugeva puidu järgi tõusnud nii kõrgeks, et paljude punase puidu liikidega kaubitsemisele kehtestati piirangud.
Gepardid
/nginx/o/2016/10/13/5950963t1h9570.jpg)
Juba praegu CITESi kõige karmima kategooria alla liigitatud suured kaslased on suuresti ohustatud, kuna tegemist on juba looduslikult vähese arvukuse liigiga ja nii piisab ka näiliselt väikesest inimese poolsest häirimisest, et tekitada märkimisväärseid kahjusid. Gepardite puhul on peamiseks probleemiks nende lemmikloomadena pidamine ja selleks otstarbeks loodusest välja püüdmine.
Kilp-sarviklinnud
/nginx/o/2016/10/13/5950967t1h90bc.jpg)
Kui keegi leiab pildile vaadates, et tegemist on ühe väga ebatavalise välimusega linnuga, siis just ebatavaline välimus on ka see, mis seda üliohustatud lindu välja suretamas on. Nimelt on selle Indoneesia saarte džunglites elava linnu «punaseks vandliks» kutsutav nokk sarnaselt elevandiluu ja pangolinidega hinnatud toormaterjal traditsioonilises meditsiinis ja nii tapetakse neid linde iga aasta tuhandete kaupa vaid nende nokkade pärast. Hiina mustal turul on nende hind mitu korda kõrgem kui vandlil ja nii olid sarviklinnud juba enne selle aasta CITESi kohtumist kõige karmima kaitse all. Nüüd lepiti aga kokku veelgi karmimates kaubitsemise piiramise meetmetes.
Aafrika hallpapagoi
/nginx/o/2016/10/13/5950971t1h5808.jpg)
Üks konverentsi mõneti ootamatumatest otsustest oli anda kõige karmima kaitse staatus aafrika hallpapagoile, keda ohustab loodusest välja püüdmine lemmikloomapoodides müümiseks.