/nginx/o/2016/04/18/5275585t1h6599.png)
/nginx/o/2016/10/13/5950685t1h5305.jpg)
Lindude laulmisvõime arenes alles pärast tiibu.
Teadlased taaselustasid dinosaurusteaegse linnu laulukõri
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seni vanima teada oleva linnukõri fossiili uurimine annab uut infot selle kohta, miks linnud üldsegi laulma hakkasid. Tegu on Vegavis iaai liiki linnuga, kes elas praeguse Antarktika aladel umbes 66–68 miljonit aasta tagasi. Lind kuulub samasse gruppi partide, hanede ja luikedega. Leiu kohta kirjutasid teadlased värskes Nature’i numbris.
«Kuigi lindude tiibu ja lendamist on palju uuritud, leidub praegu vähe materjali lindude kõige põnevama oskuse kohta, milleks on laulmine,» vahendas BBC Austinis asuva Texase Ülikooli professori Julia Clarke’i sõnu.
Clarke ja tema uurimisrühm uurisid fossiili kompuutertomograafiaga ning lõid seejärel linnu kõrist 3D versiooni. Lisaks uurisid nad, missugused koed võisid linnukõril olla ning võrdlesid seda teiste veidi uuemate fossiilide ja 12 elava linnu omadega. Clarke usub, et nad ehitasid linnukõri nii hästi, et lind suudaks selle kaudu prääksuda või vilistada. Siiski tuleb tema sõnul mudelit elavatelt lindudelt saadavate andmetega täiustada.
/nginx/o/2016/10/13/5950685t1h5305.jpg)
Linnuteadlased usuvad, et laulmisvõime said linnud pigem evolutsiooni teises etapis ning kindlasti alles pärast lendamist, seda enam, et laulukõri pole lendamisvõimetute dinosauruste hulgas leitud.